Sunday, September 11, 2011

Kuusalu põlled

Põllede kohta ütles Reet Piiri, et põlledega on kehvasti, põlled peeti enne ära kui nad muuseumi jõudsid.

ERM-i Kuusalu kataloogist leidsin ainult järgmised kaks suhteliselt ebahuvitavat põlle:

A624:64, toatüdruku põll, poeriidest, äärtel heegeldatud pits. Pilti muisis ei ole.
http://www.muis.ee/portaal/museaalview/493632

A639:27 põll. puuvillane. Pilti muisis ei ole.
http://www.muis.ee/portaal/museaalview/492844

A639:55 on üldse mingi töötlus, ei sobi rahvariiete juurde.

Ja rohkem põllesid Kuusalu kataloogis ei olnudki, teisipäeval lähen uuesti ERM-i, siis vaatan üle naaberkihelkondade põlled ja Põhja-Eesti põlled. No midagi võiks ju siiski leida ..

Voolmaa-Kaarma raamatus toodud uuema Kuusalu komplekti juures on järgmine Põhja-Eesti põll:
http://www.muis.ee/portaal/museaalview/507077
See pole ka see ..

Käisin teisipäeval Silja Nõu juures käisetikandeid arutamas. Muuhulgas ta kinnitas, et pottmütsi juurde  võib tõesti teha samast riidest ühevärvilise põlle, nii et see jääb tagavaravariandiks. Sellist lahja tikandiga suurt valget põlle mitte ei tahaks, samas jälle tanu on ilusam kui pottmüts .. aga noh, ehk aeg annab arutust :)

Põlledest on pikalt kirjutanud Aino Voolmaa Etnograafiamuusemu aastaraamatus XXVII, 1975.a. Põll Eesti rahvatraditsioonis, lk 131-163.

Samuti on natuke põlledest üldisemalt kirjutatud Mannineni raamatus Eesti rahvariiete ajalugu.

Thursday, August 25, 2011

Stiilipuhas ja rahvapärastunud lilltikand

Allikas: Elle Vunder, Eesti rahvapärane taimornament tikandis.

Barokseid jäigalt raskepärase või natuurilähedase motiivistikuga dünaamilisi kirju leidub eriti rohkesti Risti ja Kihnu tanudel, kuid ka Järvamaa ja Virumaa linukatel, samuti Virumaa tanudel, harvem käistel.

Eriti looduslähedased, lopsakad ja maalilise ilmega on jõulisele väädile toetuvad siidtikandid Jõelähtme käistel. Ülevärvilised ja valgetikandidki on eriti kunstipärased ja pitsilised Risti ja Kihnu tanudel ning Jõelähtme ja Virumaa käistel.

Järvamaal ja idapoolsel Harjumaal, kus lopsakavormilisi tanukirju esineb vähem, on käisekirjadki väiksemaõielised, rahuliku, voogava liikumisega, kuid võrdlemisi värvi-, vormi- ja detailirikkad.

Rokokoolikke nõelamaalitehnikas elavailmelisi kirju leidub siin-seal lillkirjade levikupiirkondades, rohkem Järva- ja Virumaal ning Kihnus.

Stiilipuhaste, selgelt barokk-, rokokoo- või klassitsistliku dekoori valdkonda kuuluvate tikandite levikus ei ole märgata paikkondlikke erinevusi. Nii ühtesid kui teisi kirju, sageli täpselt samal kujul, võib leida lillkirjade mitmetes levikukeskustes. Rahvakunstile nii omase lokaalse omapära puudumine räägib selliste tikandite kuulumisest linna- või kutselise käsitöö valdkonda. Hiljem tikandid rahvapärastusid ja tekkisid omanäolised lokaalsed koolkonnad.

Rahvapärastunud lillkirjad
Rahvapärastunud lillkirjadel on mõneti teised tunnused kui stiilipuhastel tikanditel. Eelkõige torkab silma teatav üldistav laad.
Rahvapärastunud lillkirjadele on omane:
* tikkimismaterjalide odavus - koduvillane, linane, puuvillane,
* värvikäsitluse üheplaanilisus - domineerivad ühe-, kahe- ja kolmevärvilised tikandid,
* tikkimistehnikate lihtsus - madal-, vars-, lihtsamad võrgulised ja pinnatäitepisted,
* motiivid on tugevalt stiliseeritud - lamedapinnalised õied nagu kellukesekujulised tulbid, nelgid ja 4-12 kroonlehega avatud õied toetuvad nõtkele või jäigailmelisele väädile.

Monday, August 22, 2011

Põhja-Eesti lilltikand

Allikas: Vunder, Elle. Eesti rahvapärane taimornament tikandis.

Põhja-Eesti käistele ja tanudele levisid lillkirjalised kaunistused alates 18.saj I poolest. Alates 19.saj I poolest muutus lillmuster valitsevaks. Lilltikand pärineb Lääne-Euroopa 17.-18.saj professionaalsest tikandikunstist. Suurem osa lillkirjade tikkijatest on elanud linnades.

Barokk - 17.saj, 18.saj 1.veerand - ekstravagantne, esinduslikkust ja luksust taotlev, ekspressiivne, äärmiselt dünaamiline, plastilis-maalilise ilmega, kullas ja karras särav ornament. Augulis-võrgulised pinnad, pitsi imitatsioon tikandites. Päevalill, tulp. Ka roos, nelk, liilia, granaatõun.

Barokse tikandi kohta vt ERM-i teksti
Barokk tikub talutarre http://www.erm.ee/html/barokk/barokk.html

Rokokoo - 18.saj. keskpaik - elavus, mänglev liikumine, tujukas motiivijaotus, maaliline lenegants. Õrn-painduv joon, kerged õhulised pooltoonid või säravalt šateeritud (?), sujuvate tooniüleminekutega tikandid. Lisanduvad hiina lilled.

Klassitsism, 18.saj lõpp - väikeseõielised ja peened detailid.

Lääne-Euroopa lilldekoori eri stiilide silmapaistvale kajastumisele vaatamata on eesti lilltikand tugevasti rahvapärastunud. Omapära ja traditsiooni loova tegurina on eelkõige mõjunud lillkirjade kasutamisviis. Nimelt moodustavad nad kindlatele rahvarõiva osadele kohandatuna ääristava vööndina käistel ja tanudel bordüüre, linukate sabal ja pearättide nurgas aga ristkülikusse suletud ornamendistruktuure. Sellest tulenevalt on siinsete lillkirjade põhitunnuseks motiivide toetumine väätstruktuurile ja kogu ülesehituses valitsev telgsümmeetria.

Käiste- ja tanukirjade suurkirjadel on enamasti ülakirjad, milles horisontaalsele väädile toetuvad rütmilise või pideva motiivikordusega väikeõied, marjad, väädid jmt. Puuduvad allkirjad, neid asendavad pitsäärised.

Eesti rahvaomaste lilltikandite eritunnuseks on veel tikandipinda katvate litrite rohkus ning nende süsteemne paigutus.

Valged (harva ka sinised) linased, sageli hõbe- ja kuldkardniitides säravad mustad või värvilised siidtikandid, samuti ühe või mitmevärvilised villased tikandid on enamasti teostatud madalpistes või nõelmaali tehnikas. Viimast täiendavad loendamatud võrgulised ja pinnatäitepisted.

Lilledest on sagedasemad tulp, päevalill, roos, nelk, nartsiss, ka mõüned eksootilised idamaised liblikõielised ja sibullilled ning granaadipuu viljad. Harvem kohtame krüsanteemi, iirist, liiliat, akantust või lootoseõiest, palmetist ja vausabast lähtuvaid motiive. Põhimotiive täiendavad ormanemidi ainestikule vastavad pisiõied, pungad, lehed ja väädid. Motiivid on enamasti külg- või pealtvaates, eriti sageli aga läbilõikes, sest see võimaldas tikandeis luua võrgulis-pitsilisi pindu.Viimased on eriti rikkalikud detailirohke struktuuriga õitel.

Sunday, August 14, 2011

ERM - Kuusalu rahvariided komplektid raamatutest

Kirjutan välja täpsemalt ka raamatutes toodud Kuusalu komplektid.

1. Voolmaa-Kaarma raamatus toodud vanem komplekt, 18.sajandist
Sinise pilutikandi ja niplispitsiga käised A509:4931, pilt olemas:
http://www.muis.ee/portaal/museaalview/501713
Vöö 18619, pilti ei ole, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/643171
Seeliku pärlitega tikitud äärekaunistus:
- Muhu pulmapõlle osa 7882, pilt olemas: http://www.muis.ee/portaal/museaalview/555243
- A291:531, määramata asukohalt, pilti ei ole, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/578861
Roheline põll A290:410, Kihnu, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/502520
Rõhud Harju-Madise A623:95.
Poolsukad Jõhvi A509:3174.
Soome sussid Haljala A559:164.
Seelik kirjelduste alusel.

2. Voolmaa-Kaarma raamatus toodud uuem komplekt, 19.sajandi keskelt.
Rikkaliku lilltikandiga käised, Kuusalu, 767, pilt olemas:  http://www.muis.ee/portaal/museaalview/526081
Kollasetriibuline seelik, Kuusalu,  A496:78, pilt olemas:  http://www.muis.ee/portaal/museaalview/624745
Vöö, Kuusalu, 770, pilt puudub. http://www.muis.ee/portaal/museaalview/520326
Pottmüts, Kuusalu, A509:680, pilt olemas: http://www.muis.ee/portaal/museaalview/506754
Põll, Põhja-Eesti, A509:4725, pilt olemas: http://www.muis.ee/portaal/museaalview/507077
Prees, Kuusalu, pilt puudub. http://www.muis.ee/portaal/museaalview/645451

3. Kurriku raamatus toodud komplekt
Rohelisetriibuline seelik, Kuusalu, 16139, pilt puudub. http://www.muis.ee/portaal/museaalview/643799
Lilltikandiga käised, Vaivara, 15568, pilt olemas http://www.muis.ee/portaal/museaalview/654601
Vöö, Kuusalu, 770, pilt puudub. http://www.muis.ee/portaal/museaalview/520326
Tanu, Viru-Jaagupi, viide: EKM 1508/52.

Saturday, August 13, 2011

ERM - Kuusalu käised

Valged käised
766, lihtsad valged käised, all niplispits
http://www.muis.ee/portaal/museaalview/526079

5092, lihtsad valged käised, all niplispits
http://www.muis.ee/portaal/museaalview/552656

5095, valged käised, valge tikand, allserv ja krae ääristatud niplispitsiga
http://www.muis.ee/portaal/museaalview/552659

Värvilise lihtsa tikandiga käised
A639:66, väike punane tikand käiste allservas, krael ja varrukavärvlitel, hästi ilusad pitsid allääres, pisike pits kraeäärel
http://www.muis.ee/portaal/museaalview/493820

A509:4931, helesinisega pilutikand, litritega, all niplispits. Õlakutel ja varrukavärvlitel väike helesinine tikand. Need käised on Voolmaa-Kaarma raamatus musta seeliku juurde komplekti pandud.
http://www.muis.ee/portaal/museaalview/501713

A892:140, sinine pilutikand, litritega, allääres niplispits, krae ääres ka pits. Õlakutel ja varrukavärvlitel väike sinine tikand.
http://www.muis.ee/portaal/museaalview/521242

5102, tumesinise jämedakoelise tikandiga, allääres pits, muu kaunistamata
http://www.muis.ee/portaal/museaalview/552666


Lilltikandiga käised
A639:49, lihtne lilltikand, väike punane tikand õlakutel ja varrukavärvlitel, huvitav suur niplispits käiste allääres, väike pits krae ääres.
http://www.muis.ee/portaal/museaalview/493801

767, uhke lilltikand, pits käiste allääres puudub. Need käised on Voolmaa-Kaarma raamatus uuema kollasetriibulise seelikuga komplekti pandud, seal küll koos laia niplispitsiga, nii nagu vast algul oligi.
http://www.muis.ee/portaal/museaalview/526081

Hilisemad pluusid, pilte ega lisainfot Muisis ei ole.
A624-12, A639-28, A639-29, A639-30, A639-68, A639-68, A639:69, A639-126.

Kurriku raamatus on soovitatud Kuusalu rohelisetriibulise seeliku juurde hoopiski Vaivarast pärit suhteliselt jämeda lilltikandiga käiseid, ERM-i number 15568
http://www.muis.ee/portaal/museaalview/654601
Vist needsamad on toodud ka Eesti Tikandi I raamatus Kuusalu käistekirja nime all.

Tuesday, August 9, 2011

ERM - Kuusalu seelikud

ERM-i kogudes on olemas järgmised Kuusalu seelikud ja seelikuproovid:
1. A496:78, kollasetriibuline seelik, sama mis on Voolmaa-Kaarma raamatus. Seda seelikut on kõige enam tehtud ja seelikuriiet müüakse ka.
Muisis selle kohta mitu pilti olemas.  http://www.muis.ee/portaal/museaalview/624745
Kollasetriibuline seelik peaks olema uuem, 19.saj keskpaigast.

2. A639:65, sinisetriibuline seelik. Selle kohta arvas muuseumitöötaja, et esiteks ei ole see Kuusalule iseloomulik ja teiseks oli see seelik pärit inimeselt, kes oli õmblemist linnas õppinud, ka selle seeliku juurde käinud põll oli väga kummaline, kumera alläärega. Seega ilmselt tegemist omaloominguga ja seda ei maksaks vast kasutada. Pildid Muisis olemas.
http://www.muis.ee/portaal/museaalview/493819

3. A639:50, punasetriibuline seelik. Miskipärast oli see number kataloogikarbis Kuusalu lahtris.. aga  muuseumitöötaja karjatas selle peale, et see on ju Pühalepa seelik! Seega see ka ei sobi.

4. A831:114, rohelisetriibuline seelikukanga tükike.  Pilt Muisis olemas .Seelikut ennast kogudes ei ole. See peaks olema see teine levinum Kuusalu seelik, mis on toodud ka Kurriku 1938.a. raamatus.
http://www.muis.ee/portaal/museaalview/532151

Uurisin Kuusalu seelikute kohta Reet Piirilt, rohelise kohta kirjutas nii: "Lisaks on ka veel nö roheline, see on jäädvustatud Kurriku raamatus, kahjuks läks sõja ajal kaduma (esemete peidupaikadesse murti mõnel pool sisse ja varastati esemeid). Kurriku raamatu järgi on seda üsna palju tehtud, seal on triibustik õige, teiste puhul mis alles, annab võrrelda, ju see Kuusalugi siis on. See roheline on korjatud muuseumisse 1914, siis on vanuseks arvatud 120-140 aastat."

Ehk siis nii 19.saj algusest, vist siis vanem variant kui kollane ..

5. A831:115, eelmisele sarnane rohelisetriibuline seelikukanga tükikene, ainult pleekinum ja veidi teised toonid. Pilt Muisis olemas. Seelikut ennast kogudes ei ole.
http://www.muis.ee/portaal/museaalview/532152

6. Lisaks oli veel kaks alusseelikut, A624:9 ja A639:39. Tänapäeval ikka vist keegi enam mitut villast seelikut üksteise peal ei kanna :) Seega pole ka teemaks.

Ja ongi kõik! Õnnetult vähe, peaks ütlema.

Voolmaa-Kaarma raamatus toodud musta seelikut ERMi kogudes ei ole, raamatus on kokku pandud kirjelduste järgi ja mustrid üldse kust iganes, äärekaunistus nt Muhust ja põll Kihnust.
Must seelik kuulus vanema komplekti juurde, 18.sajandist.

Monday, August 8, 2011

Kuusalu rahvariided

Aga miks ma sinna ERM-i üldse läksin - sest nüüd vaja ikkagi endale ka rahvariided teha, lapse komplektiga sain kindluse kätte, et saan hakkama küll kui tahan :)
Tükk aega kõhklesin erinevate variantide vahel - ema suguvõsa on pärit Viljandi ja Tarvastu kihelkondadest, isa pärit Kuusalust ja ise olen ka seal sündinud, praegu elame Jüri kihelkonna maadel. Lõpuks langes valik ikkagi Kuusalu rahvariietele, tundusid kuidagi kõige õigemad :)

Kuusalu rahvariiete kohta on hea pilt Kolga muuseumi kodulehel:
http://www.kuusalu.ee/galerii/kolga_muuseum/slides/Laine%20Kadajase%20rahvariided.html

Vasakult teine komplekt on Kuusalu nooriku vanemad rahvariided, 18.sajandi lõpust. Komplekti kirjeldus ja õpetus on toodud Voolmaa-Kaarma raamatus, 1.osa lk 223-239. Seelikut ERM-is olemas ei ole, tehtud kirjelduste järgi. Seeliku allääre tikandi päritolu on määramata, aga Kuusalus olla sellised olnud. Põll on üldse Kihnu päritolu :)

Parempoolne komplekt on Kuusalu naise uuemad rahvariideid, 19.sajandi keskelt. Komplekti kirjeldus ja õpetus on toodud Voolmaa-Kaarma raamatus,1. osa lk 251-257. Pildil on teistsugune põll kui raamatus. Raamatus on valge tikandiga klaarpõll, pildil kuldne poeriidest põll, samast materjalist nagu pottmüts. Kuldse poeriidest põlle kohta küsisin Reet Piirilt ja tema arvas, et see siiski hästi ei sobi. Raamatus toodud valge tikandiga klaarpõlle kohta on ERM-is märgitud ainult, et pärit Põhja-Eestist.

1957.a. rahvariideraamatus Kuusalu rahvariideid ei ole.

1938.a. Kurriku rahvarõivaste raamatus on toodud veel üks Kuusalu komplekt, rohelisetriibulise seelikuga. Käised on värvilise jämeda villase tikandiga ja põlle komplektis ei ole üldse toodud. Pilti raamatus ei ole, ainult seelikuproovist, vööst, käisetikandist ja tanutikandist.

Kuusalu rahvariiete kohta on kohaliku Laurentsiuse seltsi kodulehel päris hea ülevaade:
http://www.laurentsiuse-selts.eu/pdf/Kuusalu_rahvariided.pdf

Saturday, August 6, 2011

Muis andmebaasi kasutamine

Muisi andmebaasist numbri järgi asja leidmine:
http://www.muis.ee/portaal/
Otsing - detailne otsing.

IE-ga minul see igatahes ei toiminudki, Mozillaga küll.
Huvitav on veel see, et avalikus kasutamises on piiratum info, kohapealses arvutis näitas rohkem infot.

Museaalide (ehk siis hoidlates asuvate asjade) numbreid on kahte sorti, esimesed 20 000 eset on tavalise numbriga, edasi tuleb A ja kaks numbrit. Kui on üks number, siis tuleb see sisestada paremalt kolmandasse lahtrisse, kahe numbri korral paremalt kolmandasse ja teise. A-tähte ei pea sisestama, aga võib, eelmisesse vasakpoolsesse lahtrisse.

Kirjutan järgnevates postitustes ümber Kuusalu asjade numbrid - käised, seelikud, põlled, tanud, ehted, vööd. Veel oli kindaid, pealisriideid jne, nendeni ma ei jõudnud.

Friday, August 5, 2011

ERM-i külastus

Eile jõudsin siis lõpuks niikaugele, et käisin ERM-is ära. Oli üks tore päev :)
ERM-i kogud asuvad Tartus Veski 32, külastus tuleks eelnevalt kokku leppida. Eile olin ma küll seal ainuke, aga ju see suveteema rohkem..

Minu jaoks on täielik müstika see, et http://www.muis.ee/portaal/ andmebaasi on asjad iseenesest sisestatud, paljude kohta ka pilt ja lisainfot olemas - aga otsing töötab halvasti ja kataloogi ei ole ..
Nii tulebki Kuusalust pärit asjade uurimiseks minna Tartusse kohapeale, võtta kataloogikapist sahtel pealkirjaga "Kuusalu", lapata läbi kõik kartoteegikaardid, kribada märkmikusse liikide kaupa kõik asjade numbrid - ja siis numbri järgi leiab Muisist kõik kenasti üles. Jaburus kuubis.

Kohapeal on olemas:
1) kataloogikastid kohanimede jaotuste kaupa - Kuusalu, Kadrina jne, aga on olemas ka Põhja-Eesti, kus on sealtkandist pärit asjad, mille päritolu ei ole kihelkonna täpsusega teada,
2) kataloogikastid asjade jaotuste kaupa - nt seelikud, pitsid, tanud jne,
3) paksud A3 kaustad teadurite kommentaaridega asjade kohta, puhta käsitsi kirjutatud või kirjutusmasinaga trükitud :) Kust pärit, kuidas välja näeb, mõnel joonistatud mustrid juures jne.
4) mustrite kohta olid veel suured mapid, nii 1:1 mahajoonistatud mustritega kui ka käsitsi maalitud pildid mustrite kohta.

Tohutult palju infot, mis istub paberkandjal tolmustes kappides. Loodetavasti kunagi siiski jõutakse need normaalselt andmebaasidesse ka pandud.

Ja siis muidugi on hoidlas kõik need asjad olemas ka, no need, mis parasjagu kuskil näitusel ei ole.
Valid mõne asja välja ja palud töötajal üles otsida ja välja tuua. Mõttetult ei maksa inimesi ekspluateerida, uurida võiks ikka neid asju, mis lähemalt huvi pakuvad. Uurimiseks tuli valged kindad kätte panna :)

Mustritest saab koopiad teha, 40 senti maksis üks koopia. Esemetest saab ka pilte tellida, kui ma õigesti mäletan, siis digipilt maksis alla 2 euro. Igati mugav variant, kui numbrid olemas ja Muisis pilti pole. Arvestades, et Tartus käik võtab terve päeva ja autosõit maksab oma paarkümmend eurot ikka, siis mõne asja vaatamiseks tasub pigem pilt tellida küll.

Tuesday, July 26, 2011

Halliste rahvariided

Special for Anu, kes kavatseb teha endale Halliste rahvariided :)

Kogun siia kokku viited Halliste rahvariietega seotud materjalidele, võibolla kellelegi veel abiks.

Halliste rahvariided on omapärased, isegi teiste Viljandi rahvariietega võrreldes arhailisemad. Mulle täiesti meeldivad, paraku endal selle piirkonnaga igasugused seosed puuduvad. Must või punane (neiul) seelik, valge pilutikandiga pluus ja ilus arhailise mustriga tikitud puusapõll, peas naisel pikk linik-tanu.

Materjalid internetis:
Freddy tehtud Halliste riided:
http://www.isetegija.net/index.php?ind=blog&op=home&idu=2796&singlepost=48967
Samas blogis on kirjeldatud lähemalt rahvariiete tegemise protsessi ka, vt vasakult menüüst nupu Minu rahvariided alt.

Viljandi muuseumi aastaraamatust, pikk jutt ja pildid teemal Halliste-Karksi rahvariided:
http://www.muuseum.viljandimaa.ee/?op=body&id=114

Arhailisest mulgi tikandist:
http://ideepank.wordpress.com/2011/07/18/arhailine-mulgi-tikand/

Lühike jutt Lõuna-Viljandimaa rahvariietest ja Halliste rahvariiete pildid:
http://www.mulgi.karksi.ee/?364

Raamatud
Kurriku 1938.a.raamatus on Halliste-Karksi naiseülikond kirjeldatud lk 129-130. Täpsemalt on kirjeldatud rätiktanu tikandeid ja pähepanekut. Puusarätikumustreid ei ole.
1957a raamatus Halliste kohta info puudub.
Kaarmaa-Voolmaa raamatus on Halliste riided olemas, päris põhjalikult, neiu ja naise riided mõlemad, lk 113-121.
Tikand Eesti rahvakunstis II, Halliste kohta on olemas sama puusapõlle muster, mis Kaarmaa-Voolmaa raamatus, lisaks on veel ainult pruudiliniku muster.
Mannineni raamatust ei leidnud midagi.

Muisi kataloogidest piltidega asju, vähe kahjuks.
Pilte komplektidest:
http://www.muis.ee/portaal/museaalview/691835
http://www.muis.ee/portaal/museaalview/609689

Särgiesine:
http://www.muis.ee/portaal/museaalview/683343

Ehted:
http://www.muis.ee/portaal/museaalview/588802
http://www.muis.ee/portaal/museaalview/511964

Monday, July 18, 2011

Jõukamate ja vaesemate rahvariided

Rääkisime rahvariietest ühes väikeses seltskonnas ja siis tegi üks sõbranna huvitava märkuse, millele ma varem polnud üldse mõelnud. Tema vanaema oli rahvariietest rääkides öelnud, et ka ühe küla piires olid rahvariided väga erinevad. Igas talus olid omad traditsioonilised väikesed erinevused, aga peamine erinevus oli olnud jõukuse järgi. Rikka talu noorik ja saunanaine käisid ikka väga erinevalt riides, eriti paistis see silma piduliku riietuse juures.

Tänapäeval on rahvariiete tegemine niigi tohutu ajakuluga tegevus, siis võiks ju teha ikkagi jõuka naise riided, mitte sauniku :)

Mis siis erinevuseks oli? Googeldamine ja raamatutes tuhlamine andis järgmise tulemuse.
Mannineni Eesti rahvariiete ajalugu kirjutab:
* jõukamatel olid triibuliste seelikute allservad kaunistatud, villane ääristus 15-20cm, koos värviliste ja kulla-hõbekarva paeltega, ka tikanditega,
* jõukamatel olid seelikud laiemad,
* käised olid jõukamatel tikitud siidiga, ka lastud linnas elukutselistel tikkijatel tikkida, vaesemad tikkisid ise villaste või puuvillaste lõngadega,
* kirikuskäimise põlled olid poeriidest, linased pidupõlled olid ohtralt ilustatud,
* Setumaal - jõukatel naistel oli 6-7 naela hõbedat kaelas (2,4-2,8kg),
* sõled olid hõbedast, vaesematel vasest, tinast või plekist,
* Lõuna-Eestis - mida suurem sõlg, seda rikkam inimene,
* Läänemaalt - kehvemad inimesed kandsid kaelas üksikuid rahasid, rikkamatel olid terved paatrid (hulga rahadega kaelakee),
* Alutagusel olnud rikkamatel naisterahvastel pidulikel puhkudel laiad hõbesõrmused peaaegu igas sõrmes.

Igor Tõnuristi Rahvarõivakandja abiline kirjutab:
* rahvariided on kostüüm, mis iseloomustab tema kandjat, kostüüm kui tervik - riietus, jalatsid, peakatted, kindad, sukad, ehted, soengud jne,
* käiste rinnaesine pole käiste allservani tavaliselt kaunistatud, mis tähendab seda, et näilist lagedust täitsid hoolikalt valitud ehted - mitmed sõled, preesid, helmed ja hõbeketid rahadega,
* Eesti naiste rahvariideid iseloomustab mitmesuguste ehete rohkus, kõige rikkalikumalt ehteid oli ehteid noorematel abielunaistel,
* hõbemüntidega keed moodustasid komplekti ühest kuni viiest ketireast, igas ketis paaritu arv münte ühest üheksani, keskel asetses jõukamatel kodaratega raha(d).

http://www.erm.ee/vanast/naitus/rahvariided/
* Rahvarõivaste pidulikkus väljendus materjali kvaliteedis ja hinnas, kaunistuste ja ehete rohkuses.
* Piduliku rõivastuse kaudu demonstreeris talupoeg oma jõukust ja sotsiaalset positsiooni külas. Rikkus väljendus rõivaesemete rohkuses, hinnalisemates materjalides ja kaunistustes, arvukamates ja kallimates ehetes.
* Jõukamate inimeste pidulikud ülerõivad - pikk-kuued olid peenemast villasest riidest, Lõuna-Eestis rikkalikumalt kaarusnööriga kaunistatud, Põhja-Eestis rohkemate voltidega kuue hännal.
* Hinnalisi helmeste, siid- ja kardlõngaga tikandeid, värvilisest ostuvillasest või siidriidest põlli, litreid ja kardpaelu, nahkpükse võisid endale lubada vaid jõukamad. Kehval sulasrahval seevastu olid vaid vähesed riideesemed, iseäranis vähe oli hinnalisi villaseid rõivaid. Vaesed panid ka pidupuhkudel selga linase seeliku, püksipaari.
* Kõige selgemini avaldus talurahva kihistumine ehetes, mis oli piduliku rõivakomplekti kõige kallim osa. Hupeli andmeil kandis nii mõnigi rikas talunaine rohkem kui 40 rubla väärtuses hõbeehteid kaelas ja rinnal, vaesed aga pidid leppima vask- ja tinaehetega.

http://www.laurentsiuse-selts.eu/pdf/Kuusalu_rahvariided.pdf
* rikkamate naiste põlled olid villased, vaesematel lihtsamast linasest riidest, 

* rikkal noorikul võis ümbriku (vaipseeliku) allääres olla kaunistuseks helmestega tikitud punane kudrustükk ehk kõverik,
* rikkal naisel võis olla pottmütse mitu - vastavalt seelikutriipude värvile.



Sunday, July 17, 2011

Ehted rahvariiete juurde


Panen pildi uuesti:

Metalliringis tegin preesi ja kõrvarõngad. Kõrvarõngastest on kuskil eespool pilt ka, samasugused nagu preesi otstes - punased kivid hõbedast pesas. Jajah, kõrvarõngad tegelikult ei ole Eesti rahvuslikud ehted, aga neid punaseid kive jäi järgi ja mõte oli nii ahvatlev :)

Ehtimise kohta on olemas aasta algul ilmunud Reet Piiri broshüür Helmekeed, veidi on ehete kandmisest juttu Igor Tõnuristi hästi asjalikus raamatus Rahvarõivakandja abiline. Ehete kohta on veel olemas Kaalu Kirme raamat Eesti rahvapärased ehted.

Helmekeed - tegin kaks lükitud keed, valgest korallist ja punastest klaashelmestest. Punased klaashelmed ja preesi punased kivid sobivad hästi Jüri seeliku punasega.

Tegelikult oleksid helmekeed vist pidanud lühemad olema, raamatutes on öeldud, et ülemine keekord oli päris ümber kaela - samas kui pilte vaadata, on nii ja naa.. Ja pigem olid värvilised helmed ikka vaheldumisi, mitte kaks rida ühevärvilisi. Värve võiks ka rohkem olla, tuhmimaid klaashelmeid, seelikutoonides. Ah, neid on lihtne teha, otsin teisi värve juurde ja teeb uued kui vaja läheb :)

Kui ma nüüd loen Tõnuristi raamatust üle, siis tegelikult oleks pidanud särgikaeluse kinnitama vitssõlega ja preesi panema allapoole, ainult Muhus oli silmadega prees kõrgel. No järgmine kord olen targem ja sügisel teen vitssõle ka valmis.

Rahvuslikud ehted võikski vist jagada kolmeks:
1) helmekeed - nendega on suhteliselt lihtne, peamine tegelikult, et liiga masinlikke ja kaasaegseid helmeid ei kasutaks .. India klaashelmed pidid kõige sobivamad olema;
2) sõled-preesid - neid võiks siis 2-3tk olla, kas vitssõlg+prees või vitssõlg+prees+kuhiksõlg;
3) hõbeketid, koos krõllide (õõnsad kaunistustega hõbehelmed) ja kodarrahadega.

Krõlle ja kodarrahasid võib panna ka helmekeede külge. Rasked suured hõbeketid on vast rohkem naiste teema ja praeguse hõbedahinna juures oleks need ikka väga kalliks läinud. Samas tegelikult võiks plaani võtta, krõlle oleks päris huvitav teha :)

Märkuseid Tõnuristi raamatust:
* pidulikud ehted on hõbedast ja need peavad olema puhtad ja särama, muust metallist ehted olid igapäevaste riiete juurde,
* eestlased kõrvarõngaid ei kandnud, rahvariiete juurde sobivad ainult tagasihoidlikud kõrvarõngad,
* suurem sõlg on alati väiksemast allpool,
* silmadega prees oli tavaliselt keskmine ehe, vitssõlest madalam, kuid kuhiksõlest ülalpool,
* Põhja-Eesti käised võib kinnitada vitssõlega või silmadega preesiga madalamalt, jättes kaeluse rohkem lahti, kust jäävad paistma helmekeed,
* värvilisi klaashelmeid võib kanda kõigi rahvariietega, v.a. setu riided - värvus eelistatavalt tumedam punane, pihlakapunane, roheline, sinine, ka valge ja värvitu klaas.
* rahvariiete juurde ei sobi - plekist suveniirmärgid, puidust ja õlgedest ehted, muud ehted,
* müntidega keesid oli 1-5 rida, igas ketis paaritu arv münte 1-9 tk, keskel asetses jõukamatel kodaraga raha(d), müntide "näod" või muud põhimotiivid on kees alati väljapoole.

Thursday, July 14, 2011

Jüri neiu rahvariidekomplekt - kuidas meil siis lõpuks välja tuli?

Mis sai siis tehtud? Seeliku õmblesin Lätis masinkootud riidest, kergem ja õhem kui käsitsikootud riie. Seelikule jätsin toodi sisse ca 10cm pikendamisvaru.
Vöö kudusin spetstelgedel ise, särgi tikkisin ja õmblesin ise.
Ehetest tegin preesi, kaks helmekeed ja kõrvarõngad - ehetest kirjutan veel eraldi, ikkagi mu lemmikhobi!
Kootud sukkade asemele ostsin poest puuvillased valged põlvikud, jeerum, ikkagi kesksuvine palav aeg! Kingadega läks hästi, leidsin enamvähem viimasel minutil Salamandrist korralikud nahast paeltega kingad, allahinnatud ka veel.

Kui palju maksma läks?
Seelikuriie 120, järelejäänud jupi müüsin 40 euroga maha, seega 80. Pluusiriie vist midagi 15 eurot. Vööteljed 23, vöölõngad ja tikkimislõngad 20. Hõbe preesi jaoks 20.
Kokku: 158 eurot ja muidugi lugematu hulk oma töötunde.

Jüri neiu komplekti juurde käivad veel peavõru ja vest, need jäid tegemata. Peavõru peale kirtsutas tüdruk nina ja arvas, et see mõte talle üldse ei meeldi, ei hakanud peale suruma ka. Vesti jätsin tegemata kuna ei leidnud õhemat sobivat punast riiet ja paksust villasest .. teate, niigi oli palav! Kuigi pühapäeval oli "ainult" +25, võrreldes laupäevase 30ga, tuli neil viis kilomeetrit rongkäigus maha vantsida ja sooja oli rohkem kui piisavalt.

Ahjaa, koti tikkisin ja õmblesin ka. Elu esimese isetehtud üleõlakoti, jämedast valgest linasest riidest, peale tikkisin laulupeomustri.

Praeguse seisuga tundub, et see komplekt jääb hetkel nii nagu ta on. Kes teab kui palju tüdruk veel kasvada plaanib ja millal neid riideid jälle vaja läheb, eks siis otsustab :)

Wednesday, July 13, 2011

Üldine jutt särgi õmblemisest

Rohkem pilte protsessist teha ei jõudnud, aga kirjutan veidi mõned märkused, mis meelde jäid.

Kogu selle särgi tikkimise ja õmblemise tegin puhta omapäi, raamatupiltide alusel, keegi targem üle ei vaadanud. Seega ilmselt mõni rahvariidemeister leiaks 100 ja 1 viga. Aga noh, eks järgmine kord olen targem :) Ja ärge palun seda kõike liiga tõsiselt võtke, kui on paremaid allikaid, kasutage neid. Samas võibolla kogu see jutt on siiski kellelegi abiks.

Tagantjärgi mõtlen, et oleks pidanud võtma mõne teise särgi õmblemise juhendi aluseks, Lõuna-Eestis on analoogseid särke täiesti olemas ju ja kindlasti oleks kuskilt mõne täpse juhendi leidnud ka.

Kurrutamine. Kurrutamine oli huvitav. Ajad varrukaotsa käsitsi lõngasid lugedes krookniidi sisse ja siis teise veel, mõnelõngase vahega. Sikutad niidi parajaks ja sätid nõela abiga ebaühtlased krooked ühtlasteks kurdudeks. Vahe ongi selles, et krooked on suvaline pusa, aga kurrud on ilusti paralleelselt sätitud tihedad voldikesed.

Käisevärvli õmblemine. Tagide juures murra pooleks, lühikesed otsad õmble käsitsi kokku, ma tegin tikkpisterea. Traagelda pikemad servad, murra väline pool veidi rohkem kui vaja oleks, sest sisemine peaks ulatuma paar millimeetrit kaugemale. Seejärel väline pool käise külge - tiki murdeäär väikeste peitpistetega kurdude pealmiste osade külge. Sisemine pool õmble külge ka pealtpoolt - iga kurru põhja üks pisike piste, siis jäävad kurrud kenasti paika.

Kurrutatud varrukaotsad jäid nii ilusad :) Aega nõudis jällegi üllatavalt palju, küll neil esiemadel pidi ikka aega laialt käes olema, täiesti uskumatu.

Õmblemisest ma eriti rääkida ei taha, see ilmselt läks suhteliselt rappa. Küll sai särk veidi kitsam kui oleks võinud olla, krae ei saanud kohe kindlasti mitte õigesti külge ja õlaõmblused jäid ebamugavalt pusasse. Pole elus ühekordset kraed varem teinud, õmblesin lihtsalt külge, nii et õmblus jäi kaela poole - ja siis õmblusvaru peitpistetega allapoole kinni. Ei jäänud ilus ja kraed lahti hoida ei saa. Vähemalt võiks mõne hästi peenikese linase riidega siiski ära kantida. Kuskil raamatus nägin ka sellist varianti, et tikkimata kraeosale pandi sissepoole peenikesest riidest vooder peale ja selle abiga kinnitati puhtalt kaeluse külge.

Pikad õmblused tegin kõik masinaga ja ühekordsed, tegelikult tehakse pesuõmblusega. Lihtsalt ei jõudnud enam nikerdada.

Särgi allaserva õmblesin viimasel sekundil veel puuvillasest pesuriidest alusseeliku, pikkusega veidi üle põlvede.

Varrukavärvlid kinnitasin sõltusega. Võtsin kolm jämedat linast niiti, tõmbasin läbi värvliotsa ja palmitsesin palmikuks, teisele poole samamoodi ja kinnitamiseks sõlmitakse kaks palmikut lihtsalt lipsusõlmega kokku.
Soe soovitus - võta mõni võimalikult kare niit, linasest niidist palmikud jäid ebamugavalt libedaks ja sõlmed kippusid lahti tulema.

Tuesday, July 12, 2011

Krae ja kaelaaugu voltimine

Jällegi ma aru ei saanud, mismoodi seda täpselt tegema peaks, ajasin näpuga raamatust järge ja mõistatasin. Igaks juhuks riputan üles, võibolla kellelegi abiks. Kui kunagi targemaks saan, siis kirjutan täpsemalt.
Krae:


Kaelus:

Kaeluse ees on näha lõhik. Kuna ma ei saanud üldse aru, kui pikk peaks see olema peale kõiki neid voltimisi, siis tegin algul otsa ära ja hiljem lõpetasin. Lõhik ääristatud hästi peenikese pilupalistusega, ots lihtsalt sämppistes ja väike lukk ka, et katki ei rebeneks.

Tikitud krae

Krae, ääred pilupalistusega ja otsad põimpiluga.


Kraeots lähemalt:


Ääred pilupalistusega. Tore, et tikkimisraamat käepärast oli, nurga tegemist peast ei mäletanudki, aga pildi järgi tuli välja küll. Selle paganama põimpiluga oli lood keerulisemad, ei mina tea mismoodi seda korrektselt tehakse :( Kuidagi ma selle ära ikkagi pusisin ja tulemus jäi igatahes sarnane raamatupildiga. Aega läks sellele kraele üllatavalt palju ja see oli ka peamine põhjus, miks ma omadega nii jänni jäin. Pilutamise tegin jämeda õmblusniidiga, peaks olema umbes sama jäme kui riide enda koelõng.

Sunday, July 10, 2011

Tikitud õlalapid

Tornid ikka põlvikpistes, augud ääristatud sämppistega, jooned tikkpistes.
Tikkimisel oli abiks raamat - Tikkimine. Väike rahvariideõpetus. Anu Pink ja Kristi Teder. Asjalik raamat :) Tikkimine ise oli üllatavalt hästi meeles, kuigi viimati sai seda tehtud üle 20a tagasi .. siinkohal kummardus omaaegsele käsitööõpetajale Laine Kadajasele. Nii varrukavärvlid kui õlalapid on tikitud poolekstehtud valge mulineega.

Enne tikkimist soovitaks siiski õlalapid masinaga ääristada, huh, kuidas hargneb see linane riie. Ja otstesse võiks ikka suurema varu jätta, mingil imelikul põhjusel tikkisin ma päris ääreni välja. Õmblemisel jäi tikand veidi õmbluse alla. Kaelusepoolne ots kroogitakse ja seejärel õmmeldakse need lapid särgi õlale peale. Tikkimisel võiks ilmselt tornide alused tikkread ära jätta, niikuinii tuleb õlalapid käsitsi peale õmmelda, masinõmblus oleks siinkohal küll inetu. Ma tegin külge õmblemisel teise tikkrea täpselt eelmise kõrvale, aga üks oleks vist ilusam jäänud.

Saturday, July 9, 2011

Tikitud varrukavärvlid

See oli kõige lihtsam osa :) Siksakid ehk tornid on tehtud põlvikpistes (haa, raamatust vaatasin nime järgi, muidu poleks küll mäletanud!). Triip tornide all on tikkpistes, need oleks võinud ka kenasti lõngade järgi teha ja pärast torne. Keskel tagid.
Keskel on tagid.

Sunday, July 3, 2011

Valmis rahvariided

Lõpetamine läks hullult kiireks ja blogi täiendamata, pluusi jõudsin valmis alles neljapäeva õhtuks ja tikitud koti laupäeva südaööks :)

Valmispildi panen nüüd küll siia üles. Päris täielik komplekt ei ole, lapse kuumast säästmise nimel jäi tegemata kalevist vest ja muidugi ka villased sukad, samuti on peavõru puudu.

Aga tulemus oli imeilus ja ema süda õnnelik :)) Eraldi pildi panen ehetest ja tohutult töötunde nõudnud põimpiluga kraest.


Saturday, June 25, 2011

Rahvariidesärke internetist

Mõned lingid:
RAHVUSLIKU SÄRGI ÕMBLEMINE, Õpiobjekt tekstiilitöö eriala õppijatele
AUTOR Janne Muuli, Haapsalu Kutsehariduskeskuse kutseõpetaja, 2011
http://www.hkhk.edu.ee/s6rgid/index.html

Moole särk:
http://www.isetegija.net/index.php?ind=blog&op=home&idu=5175&singlepost=79409

Ritney särgi juhend:
http://www.isetegija.net/index.php?ind=blog&op=home&idu=6909&singlepost=91243

Kurrutamine

Õpetaja Tiiu Sepa kurrutamise juhend.
Kurrud sarnanevad kroogetele. Kurrud esinevad särkide ja käiste kaeluses, mõnikord käiste pihaosas, varrukasuudel, tanudel ja seelikutel. Nõelkurde valmistatakse nõela ja niidi abil, sellest ka nimetus. Kurrulõngad õmmeldakse 2 paralleelse reaga. Esimene rida lõikeservast 0,5 cm kaugusel, teine 0,5- 0,8 cm. Jälgida, et pisted oleksid kohakuti. Nõelale võetakse 3-4-5-lõnga ja nõela alla jäetakse vastavalt 4-5-6-lõnga. Piste pikkus 4 – 6 mm. Võib kurrutada ka võrdse lõngade arvuga nii all kui peal. Lõngade arv oleneb riide paksusest ja tihedusest. Kui kurrulõngad on kurrutatava osa pikkuselt sisse aetud, tõmmatakse lõngad tihedalt kokku. Ühes kurrutatava osa otsas sõlmime 3 kurruniiti kokku läbi aasa tehtud sõlmega. Lõikame niidiotsad. Teise otsa pikkadest niitidest tõmbame kurrud hästi tihedasti kokku. Paneme riidesse nööpnõela ja põimime niidid ümber nõela kaheksasse. See on ajutine kinnitus, et saaks kurrud korrastada. Kurrud korrastatakse nõela abil. Nõela ots ei tohi olla terav. Selleks tõmbame kurrud kokku sõlmitud otsa poole. Korrastame paremalt poolt esialgu kõik kurrupõhjad läbi käies ja tihedalt üksteise vastu lükates. Jälgime, et kurrutatav pind jääks tasane. Sama teeme toote vasakult poolt . Kui kurrud on korras, jätame nad seisma vähemalt järgmise päevani, et kurrud saaksid kuju võtta ja püsima jääda.

Kurrutamine õmblusmasinal.
Reguleerime õmblusmasina krookimisele, piste pikkus 4-5. Kurruniidid õmbleme paremalt poolt samade vahedega kui käsitsi. Kurruniidid tõmbame kokku toote vasakult poolt. Selleks, et kaartel vahed jääksid kohakuti, reguleerime õmblemisel äärmisi õmblusjooni vasaku käega riiet sobivalt hoides. Kõik järgnev tegevus sama nagu käsitsi kurrutamisel.
Lõpuks kinnitatakse kurrud kahekordse mulineega varspistes pahemal pool, kinnitades iga pistega kurru seljad.

Saturday, June 18, 2011

Särgi tikandid

Varrukamansetid ja õlalapid raamatust:

Siit leidsin paar pilti valmistöödest:
http://jgarendusjuht.blogspot.com/2010/07/moned-pildid-isetegijatelt.html

Õlalapist on raamatus ainult pilt, mustrit otseselt ei ole, eks tuleb kuidagi järgi teha:

Thursday, June 16, 2011

Lõigete kohandamine

Kas kasutada vanaaegseid klassikalisi kandilisi lõikeid või kohandada neid kaasaegsemalt mugavamaks, eks see ole maitseküsimus :) Kõhklesin-kahtlesin pikalt ja siiski tegin väikese varrukakaare sisse, eks hiljem paistab, mis välja tuli. Igaks juhuks ütleks, et lõigete kohandamine eeldab siiski väikest eelnevat õmbluskogemust. Kuna särk on niivõrd lai ja kurrutatud-volditud, siis tõenäoliselt ka kandilised lõiked peaks täiesti kantava tulemuse välja andma.
Raamatust pikem jutt lõigete kohandamise kohta:




Wednesday, June 15, 2011

Särgi materjal ja lõiked

Särgi materjaliks sobib õhem linane riie, mina ostsin selle Tallinna sadama juures olevast linapoest, http://www.linenworld.eu/. Materjalikulu - ma ostsin poolteist meetrit topeltlaia kangast, aga seda jäi tublisti üle.

Lõiked. Klassikalised lõiked on selgelt nelinurksed, kandiline kehaosa, kandiline varrukas, varruka kaenla alla sätitakse mugavuse huvides varrukalapp.
Kandilised lõiked:
Pildil on särgi ja vesti/liistiku lõiked, suurus tuleb ise enda jaoks sobivaks kohandada.  Igaks juhuks märgin peamised numbrid uuesti üle, pilt pole just parima kvaliteediga. Ia särgi ülemine osa (pool): 33cm laius x 50cm kõrgus; Ic varrukas (pool) 46 cm pikkus x 29 cm laius; If varrukamansett 20x2,5cm (peaks ka pool olema); Ie õlalapp 18x8,5cm; Ig krae 2x38 cm pikkus x 9,5cm laius; Id  kaenlaalune lapp 12x12cm.

Särgi laiuseks tuleb arvestada rinna ümbermõõt +30cm. Pikkus - siin on kaheosaline pikk särk, ma võtsin lapsele lihtsalt tavalise pluusipikkuse. Varruka pikkus tuleb ka endale sobiv mõõta. Väikesemad tükid on nii nagu on.

Tuesday, June 14, 2011

Särgi õmblemise juhend

Õpetaja Tiiu Sepa särgi õmblemise juhend:
1. Pilutada rinnalõhik ja teha kinnituslukk. Selleks tõmbame keskjoonel lõnga välja kinnise pikkuselt. Pilupalistuse soovitav laius on 0,3 cm. Selleks märgime keskjoonest kummalegi poole 1 – 0,9 cm ja tõmbame paralleelselt keskjoonega kummaltki poolt 1 lõnga välja, kuid mitte sisselõike pikkuselt vaid 0,5 cm enne sisselõike lõppu kuna kinnis peab võtma ovaalse kuju. Keskjoonelt välja tõmmatud lõnga mööda lõikame kinnise lahti ja pöörame välja vasakule poolele 0,3 cm ja edasi kinnitame kaeluses niidiotsa ja palistame vasakult poolt pilu pistetega. Selleks võtame nõelale 4-5 lõnga olenevalt kanga jämedusest. Liigume paremalt poolt vasakule. Kinnise alumise otsa juures pöörame palistuse serva rulli ja palistame sama pilu pistetega. Kinnise lõppu õmbleme kinnitusluku, mis on rebenemisohu vältimiseks. Palistamiseks kasutame puuvillast õmblusniiti ja kinnitusluku teeme kahekordse mulineega.
2. Lõigata õlale õlalapi jaoks sisselõige 8 cm. Tekkinud pilusse õmmelda õlalapp ühepoolse pesuõmblusega nii, et puhas pool jääb pahemale poole.
3. Korrigeerida kaelaaugu kaar ja ajada sisse kurrulõngad ning kurrutada kaelaaugu kaar parajaks.
4. Õmmelda peale õlakud. Et õlakud hästi istuksid, siis kurrutada kaela poolne ots 3 cm laiuseks.
5. Voltida krae parajaks ning õmmelda särgi külge.
6. Palistada varruka lõhendik ja ajada sisse kurrulõngad varrukatele. Kurrud korrastada ja lasta seista ööpäev.
7. Nüüd õmbleme varruka värvli külge.
8. Õmmelda varrukatele kaenlalapp kahekordse pesuõmblusega ja ühtlasi õmmelda varruka küljeõmblused kinni.
9. Murda lappvoldid varruka õla poolses otsas. Selleks märgime voltide asukohad nõelaga tõmmatud joonena. Märgitud joonte järgi vajutame voldid sisse ja traageldame voldid pealt kinni iga volt eraldi. Triigime voldid vasakult poolt. Traageldus jääb sisse kuni toote valmimiseni.
10. Nüüd ühendame varrukad kehaosaga pesuõmblusega. Eelnevalt kontrollida, et õlaku pikkused oleksid õiged. Juhul kui alläärde tulevad lõhikud, siis enne palistada lõhikud.
11.Viimasena palistada alläär.
12. Pressida õmblused ja õmmelda varrukatele nööbid ja aasad. Esikinnisele teha aasad ja nöörid.

Monday, June 13, 2011

Jüri rahvariide särk

Jüri neiu riiete juurde kuulub vähese valge tikandiga valge linane särk koos punase vestiga, mitte ohtra lilltikandiga käised nagu enamjaolt Põhja-Eestis. Pildil (ikka 1957a rahvariiete raamatust) on tikand küll teadmata põhjusel sinine.. Särgil on laiad kurrutatud varrukad ja suhteliselt lai voltidega krae. Tikitud on varrukamansetid, õlalapid ja kraeotsad.

Sunday, June 12, 2011

Veel paar märkust telgedel vöökudumise kohta

Telgedega vöö kudumisel on nii ahvatlev ja mugav lõimelõngad pingule tõmmata, aga see ei ole väga mõistlik mõte, villased venivad välja palju rohkem võrreldes linasega. Mul venis teistest erinevast sordist helepunane lõng ikka hullult välja, oma 10cm võrreldes teistega ja lõpupoole tuli helepunaseid lõngu pidevalt eraldi üle pingutada. Muidugi sõltub ilmselt ka lõngast. Järgmine kord võiks proovida päris korralikust maavillasest tihedast lõngast, see ehk sobiks kõige paremini. Selline lõdva keeruga mõnus pehme kampsunilõng ei sobi kindlasti.
Kindlasti lase lõimed lõdvemaks, kui töö selleks päevaks lõpetad. Keskmisel tööinimesel, kes natuke õhtuti-nädalavahetuseti nikerdab, võtab vöö kudumine ikka mitu nädalat aega ja kui jätad lõimed väga pingule, tõmbab teljed veidi kõveraks :(  Nagu mul juhtuski. Lõpus kudusin nii, et ühele poolele oli loksumise vältimiseks üks broshüür alla pandud.

Ma kasutasin 4x linast niiti ja villased olid sellised, noh, tavalised sokilõngapaksusega-lõngad. Järgmisel korral võtaks kindlasti 3x, oleks võinud ikka veidi tihedam jääda.

Vöö pikkus, telgedele arvesta pikkuseks vöö pikkus KOOS narmastega. Narmaste 2x pikkus on just enamvähem sama, mis jääb teljel lõpuks kudumata, kuna kudumisruum saab otsa. Ja seega võiks algul veidi kohe edasi sikutada lõimeid, nii et lõnga kokkusõlmimise kohad jääksid kahe narmapikkuse keskele, mitte ühte otsa, nagu mul juhtus :) Samas polnud see eriline traagika ka, palmikusse peitis otsad päris kenasti ära.

Saturday, June 4, 2011

Veel mõned Jüri vööd

Samast raamatust "Eesti vööd" veel neli Jüri vööd:




 

Valmis vöö

Juhuu! Valmis! Võttis märksa kauem aega kui arvasin, aga valmis ta sai :)) 290cm pikk koos palmikutega, 4cm lai.


Vöö otsa viimistlemine

Raamatust "Eesti vööd" pilt, millised võimalused on vöö lõpetamiseks:
Ma tegin lõpuks sarnase nagu vasakpoolne, viis neljakordset palmikut (kolmene ei jäänud üldse ilus) ja otsatutt kokku.

Vöö lõpetamine



Niipalju siis saab kududa, siis saab lõimedel liikumisruum otsa. Ca 30cm peab arvestama vähemalt ülejäägiks, nendest saab siis narmad teha. Mõlemasse otsa kootakse jupp lihtsat kudet, ilma mustrita.
Ja siis võtad vöö maha, niied lõikad katki ja viskad ära, teoreetiliselt saaks neid taaskasutada, aga mul vähemalt olid need päris inetuks lõpuks läinud, villase lõnga topid küljes. Ja siis on vöö juba peaaegu valmis, ainult otsad veel lõpetada :)

Saturday, May 21, 2011

Silmadega prees

Silmadega prees, hõbedast. Metalliringis tehtud, allpooltoodud pildi järgi (Kaalu Kirme raamatust Eesti rahvapärased ehted, lk 147. Originaal on pärit Audrust ja 7,8cm läbimõõduga. Mul tuli veidi väiksem, 6cm ja väikeste modifikatsioonidega. Jüris kanti samuti kuue punase silmakiviga preese, nii et küll sobib :) Õiget värvi lamedate punaste kivide leidmisega oli tõsine probleem, no mida pole seda pole. Lõpuks tellisin UK-st 7mm flatback swarovskeid.


Kuna swarovskeid jäi üle ja üks metalliringi tund oli ka veel tulemas, siis tegin pisikesed poltkõrvarõngad ka preesi juurde. No mis siis, et vanad eestlased eriti kõrvarõngaid ei kandnud :))

Saturday, May 14, 2011

Märkus mustri kohta

Üks asi tuli veel meelde, mis vajaks seletamist.
Vähemalt see muster, mida mina praegu koon, ei ole vahelike suhtes neutraalne! Kui vahelike vahetamine on õigetpidi, on noppimist suhteliselt vähe, valetpidi oleks märkimisväärselt rohkem tööd. Seega vali hoolega, milliselt realt alustad :)

Kudumine

Kui oled kindel, et lõngad on õigesti valitud, pistad piiritsa lõngade vahelt läbi ja tood teisele poole. Koelõnga sikutad sõrmedega kenasti sobiva pingega paika. Kui suudad igal korral koelõnga sama pingega paika sättida, siis jäävad servad ilusad. Algul igatahes ei jää :) Kui lõng on paigas, surud mõõgaga natuke koelõngale, vahetad vaheliku ja siis surud mõõgaga korralikult tihedaks. Ja siis järgmine mustririda ja nii edasi. Kui ruumi kudumiseks väheks jääb, tuleb pingutusmutter lahtisemaks keerata, nii et lõimed on lõdvemad ja vööd edasi sikutada, kuni ruumi jälle piisavalt. Siis pingutad mutri kinni, nii et kudumiseks mugav. Kui kudumise selleks korraks lõpetad, oleks mõistlik lõimed lõdvemaks lasta, muidu villane kipub ikkagi välja venima.


Mustri lugemine ja lõngade noppimine

Kudumiseks tuleb õiget värvi lõimelõngad tuua ülespoole ja valed lükata tahapoole, vastavalt mustrile. Kudumisel linaseid lõngasid ja antud juhul ka siniseid lõngasid ignoreerime, need jäävad täpselt nii nagu vahelikud liiguvad. Jälgime ainult värvilisi lõngu. Kui mustriruudustikus on valge ruut, siis selle veeru värviline lõng on töö taga, kui mustriruudustikus on värviline ruut, siis on sellel real selle veeru värviline lõng töö ees. Mõõgaotsaga nopid, õiged värvilised lõngad ettepoole ja valed tahapoole. Tulemus selline nagu pildil. NB! Kontrolli hoolega algul üle kas sai õigesti, pärast harutamine on väga tüütu, parandamiseks tuleb lihtsalt tagurpidi tagasi kududa.


Vahelikud




Lõimelõngad jagunevad kaheks vahelikuks, kord on ühe vaheliku lõimelõngad ülevalpool, kord teised. Ühe vaheliku lõngad on seotud niitega, teise lõngad mitte. Vaheliku vahetamine toimub keskmise ülemise pulga all. Kui üles on vaja tõsta niitega vahelik - siis tuleb teine vahelik lihtsalt sõrmede või mõõgaga alla suruda (esimene pilt). Kui üles on vaja tõsta teine vahelik, siis tuleb see vahelik tõsta sõrmedega üles ja teise käe sõrmedega mustri juurest kinni püüda (teine pilt). Veider kirjeldada, aga tegelikult pole keerulist midagi.

Poolik töö ja töövahendid

Niimoodi näeb välja poolik töö. Üle meetri juba kootud, serv on endiselt mitte-just-kõige-ühtlasem, aga noh, edeneb ikkagi :)
Need töövahendid on telgedega kaasas. Vasakpoolse nimi on piirits, sinna peale tuleb kerida sama linane lõng, mis on kasutusel lõimes. Parempoolse nimi on vöömõõk, sellega surutakse kootud osa tihedamaks.






Veel paar lõimepilti

Mugav on erinevat värvi lõngad erinevate kleepsudega kinnitada.
Kui kõik lõimed üles loodud, sõlmi otsad kokku, sinine algus ja sinise lõpp jne. Lõimed peavad olema ilusti ringis, mitte ristirästi. Kudumine toimub pingutuspulga ja keskmise ülemise pulga vahel, kui ca 15 cm on kootud, tuleb pingutus lõdvaks lasta ja vöö üle pulkade edasi sikutada.
Järgneval pildil on näha lõpetatud lõimed, kui hoolega uurida, peaks olema ka sõlmimine näha.
Enda edaspidise kudumismugavuse huvides peaks niied olema hoolikalt samapikkused ja kõik lõimed üles loodud võimalikult sama pingutusega. Samuti võiks värvilised lõimelõngad olla täpselt sama "marki", muidu hakkavad hiljem erinevalt venima.





Lõime ülesloomine



Esimene lõimelõng mustri järgi on sinine, võtad lõngakera ja seod lõngaotsa pingutuspulga külge (lipsusõlmega, sest peale viimast sinist lõimelõnga tuleb otsad omavahel kokku sõlmida), seejärel sätid lõnga üle vajalike pulkade, nii nagu enne valmis valitud. Kui ring täis, kinnita lõngaots äärepulgale kleeplindi abiga. Üle ühe lõimelõnga tuleb lõngale lisada niis, et lõimesid pärast vahetada saaks kudumise ajal. Niie silmuse üks ots alumisele pulgale, siis mõlemad niie lõngad üle lõimelõnga ja teine ots alumisele pulgale tagasi. Võtad järgmise lõimelõnga, sätid samamoodi üle pulkade - ühe erinevusega! - keskmise ülemise pulga ALT (pildil on see pulk üleval vasakul), ja sellele lõngale niit ei lisa. Järgmine pulga pealt ja niis külge. Ja nii edasi. Mitu tundi :)



Lõimelõngade lugemine

Vaatame uuesti vöökirja, seekord keerasin pildi õigetpidi, nagu seda kasutada tuleb.
Kui vaatame mustrit õigetpidi, siis on näha, et vöömuster koosneb värvilistest lõimelõngadest, mis siis kudumisel vaheldumisi on nähtav või mitte.
Vöö koosneb keskmisest mustriosast (siin kahe punase värviga tehtud) ja ääreosadest.
Mingil ajaloolisel põhjusel :) luuakse lõimed ääreosal ja mustriosal erinevalt.
Mustriosal on lihtne - värvilõng ja kaks linast lõnga vahele.
Ääreosa lõimete loetelu anti kogenud kuduja poolt järgmiselt:
1 sinine, 2 linast (mustri järgi oleks küll 4, aga see pidi viga olema), 2 sinist -> see mustrikord moodustab päris vöö ääre;
2 linast, 1 roheline, 2 linast, 1 roheline, 2 linast, 1 roheline, 2 linast -> siit tuleb roheline lehemuster;
vahele 2 sinist, 2 linast;
ja nüüd vastavalt mustrile edasi, 1 tumepunane, 2 linast ja nii edasi. Antud juhul tuli kokku 83 lõimelõnga. Niisi tuleb teha poole vähem.















Lõime ülesloomine - pulkade valik

Nüüd tuleb suur töö - lõime ülesloomine. Vöötelgedel on palju pulkasid, mille abil saab kududa vöösid pikkusega ca 133-335 cm, sõltuvalt millist pulkade kombinatsiooni kasutada. Mõõda suvalisele lõngale vajaliku pikkusega jupp ja säti seda pulkadele, nii et saad ringi täis. Kasutada tuleb pildil kõige parempoolset alumist pulka, millega lõimeid pingutatakse ja keskmist ülemist pulka, mille abil lõimeid vahetatakse.



Monday, May 2, 2011

Niite tegemine

Niied tuleb sõlmida tugeva topeltsõlmega, et lahti ei tuleks. Samuti peaks niied olema võimalikult võrdse suurusega, et endal oleks lihtsam hiljem kududa. Niite sõlmimiseks on hea kasutada telgede vasakpoolseid pulki (vt ülemist pilti). Tegelikult selle kombinatsiooniga sai natukese liiga pikk, parem oleks ehk kasutada altpoolt ainult ühte pulka. Võtad linase lõnga, teed ringi ümber pulkade, lõikad sobiva pikkuse, pingutad ja teed tugeva topeltsõlme. Tulemuseks peab olema 42 sõlmitud suurt "silmust". Kui kõik valmis, tõstad niied ettevaatlikult pulkadelt maha ja kõrvale lauale.






Mustri lugemine ja lõngade arvestus

Muster koosneb kahest eraldi osast, eraldi vaadeldakse mustriosa ja äärt.
Kui altpooly pilti vaadata, siis antud juhul on keskmine mustriosa kahte tooni punane, äär on tehtud sinise ja rohelisega.
Mustriosas tähistab ruut värvilist lõimelõnga ja iga värvilise lõnga vahel on kaks linast lõimelõnga. Äärel on aga erinevaid variante, mina panin Anu soovitusel järgmiselt:
1 sinine, 2 linast, 2 sinist, 2 linast, 1 roheline, 2 linast, 1 roheline, 2 linast, 1 roheline, 2 linast, 2 sinist, 2 linast. Ja siis esimene punane mustrilõng, 2 linast, järgmine punane jne.
Kokku saime 83 lõimelõnga. Niisi on vaja 2x vähem ehk siis 42tk.

Vöö materjal ja sõnaseletused

Vööl moodustub muster värvilistest villastest lõimelõngadest. Antud juhul oli vaja neli värvi villast lõnga - heledam ja tumedam punane, roheline ja sinine. Lõng on täisvillane, selline kena paks sokilõng oleks ehk sobiv kirjeldus. Värviliste lõimelõngade vahele pannakse linaseid lõimelõngu ja kootakse hiljem samuti linasega, ma kasutan nelja niidiga linast lõnga. Lisaks on niiteks vaja mingit tugevat niiti, kasutasin sama linast lõnga.

Natuke sõnaseletusi ka igaks juhuks.
Oh, ma tean, et mu teadmised on väga puudulikud ja kõik parandused on teretulnud, aga ma usun, et on neidki kel need sõnad päris võõrad :)
Lõimelõngad on need lõngad, mis jooksevad piki vööd. Koelõng on see linane lõng, millega kootakse.
Lõimelõngadest moodustub kaks vahelikku, kordamööda.
Niied on need niidid, mis on ühendatud ühe vaheliku lõngade külge ja mille abiga vahelikke vahetatakse.
Mõõk on selline puidust võinoa moodi asi :), millega koelõnga tihedaks surutakse.
Piirits on mõõgaga sarnane, aga mõlemas otsas on sisselõiked, piiritsa peale mässitakse koelõng ja selle abiga kootakse.

Vöökudumise teljed

Vanad eestlased kudusid vööd vanal viisil, ümber oma piha. Tänapäeval kipub aega vähem olema järjest kudumiseks ja telgede abi on igati teretulnud. Pildil on teljed ja natuke paistab ka Anu, kes lahkelt mulle vöökudumist õpetas terve eilse pühapäeva :) Aitäh talle veelkorra.
Need teljed on tehtud tisler Aavo poolt, kellega saab soovi korral kontakti meiliaadressilt aav1@hot.ee. 2011.a. alguse seisuga oli hinnaks 20 eurot + postikulu.


Kes tahab vaadata, siis Youtubes on sarnaste telgede kohta üks video.




Vöö muster

Muster samast raamatust.


Jüri neiu vöö kirjeldus

Raamat Eesti rahvarõivad (1957).
Jüri neiu vöö (lk 112). Kirivöö on kootud valgest, linasest niidist ja tumepunasest, keskmisest punasest, tumerohelisest ja potisinisest villasest lõngast. Mõõtmed 4,2 x 222 cm, tähendatud pikkusest langeb kummaski osas 14 cm narmastele. Narmad on palmitsetud kolme palmikusse.
Vöö mähkimine (lk 109). Vöö mähkimist alustati seeliku värvli pealt vasakult küljelt. Vöö mähiti 3-4x ümber keha, jättes iga ülemise vöökorra alt eelmise korra alumise ääre 1-2cm võrra paistma. Ots pisteti vöökordade alla.
Pilt samast raamatust.

Saturday, March 19, 2011

Valmis seelik

Seeliku alläär

Seeliku alläär kanditakse laia kangaga, valmislaius ca 8-9 cm. Kanti nimetatakse toodiks :))
Seelikukanga õmblusvaruks on tavaliselt 1 cm, mina panin 7 cm, et soovi korral saaks hiljem seelikut pikemaks lasta. Tavaline protsess, masinõmblus ja pärast seestpoolt käsitsi kinni õmmelda. Hoiatus - pikk ja tüütu tegevus, ikkagi 3 meetrit :) Aga valmis ta lõpuks sai.

Küljelõhik

Küljelõhik tuleks kinnitada trukkidega, et korrektselt kinni püsiks. Värvli võib kinnitada haagi (haakidega) ja soovi korral ka trukiga. Haagi vastasosa võiks teha niidist, metall-vastasosa ei jää piisavalt varjatuks. Pildilt ehk aru saada :)

Seeliku värvel

Peale voltimise on teine trikiga koht küljelõhik ja värvel. Värvlil käib pealpool eespoolne pool (segane lause, aga pildilt vast aru saada). Eespoole õmblusvaru pööratakse ära, värvli ots ulatub täpselt lõhiku keskkohani. Tagumise poole küljeõmbluse õmblusvaru keeratakse esimese alla ja selle ulatuses jääb siis kinnis kahekordselt. Värvli võib teha nii linasest riidest kui muidugi ka triibulisest kangast. Kuna seelikule käib niikuinii vöö peale, on praktilisem teha värvel linasest kangast. Värvel jääb isegi linase kangaga tehes tõsiselt paks, kuna voltide tõttu on kangas kolmekordselt ja teiseks pidavalt mugavam ka olema. Muidu värvel täiesti tavaline, sisemine pool käsitsi õmmeldud.



Sunday, March 13, 2011

Küljelõhik ja tasku

Järgmisena lõikasin kaks tavalisest valgest pesuriidest kanti, 3 x 20 cm ja taskukoti, 2 tk, tavalise lõikega, samuti pesuriidest. Ääristasin kandiga vasakpoolse (seljapoolse) lõhiku serva. Seejärel ääristasin siksakiga ja õmblesin kokku taskukoti ja kantisin parempoolse lõhiku serva koos taskukotiga. Tulemus pildil näha. No ilmselt oleks saanud profimalt, aga vast täidab oma ülesande. Seejärel tuleb õmmelda küljeõmblus - nb! et ilusti langeks, peab olema väga lai õmblusvaru, ikka mitu cm. Kokku õmblemisel tuleb kangas hoolikalt paigutada, et õmblus langeks mustriga kokku ja jääks võimalikult märkamatuks. Seega tähendas see jälle kogu õmbluse paremalt poolt eelnevalt käsitsi kokkutraageldamist. Virgemad inimesed võiksid kogu küljeõmbluse ära kantida.

Seeliku mõõdud ja voltimine

Põhjalik inimene nagu ma olen :) võtsin seeliku õmblemise jaoks eraldi koolituse.
Rahvariide Nõuandekoja koolitus, juhendajaks Maia Liis Urve.
Volditud seeliku vööümbermõõduks tuleb arvestada tavaline mõõdetud vööümbermõõt + 3 cm.
Seeliku pikkuseks on vööst maani mõõdetud pikkus miinus 20cm. Antud juhul 100-20=80cm, lisaks õmblusvaru üles ja alla 1,5 cm. Kuna tegemist kasvava neiuga, siis lisasin veel natuke. Kangatüki suuruseks sai 300 x 87cm. Läti kangas on 1,5 meetrit lai, seega jäi hulk kangast üle. Eks paistab, mis sellega saab teha :)
Ultusäärt ei pea ära lõikama, selle võib jätta allserva sisse. Kohe peale lõikamist tuleb siksakiga servad üle teha, kangas on väga hargnev!
Voltimine oli üllatavalt keeruline, õnnestus viiendal katsel alles. Arvestamisest ei tulnud midagi välja, taandus lõpuks ikka katsetamise peale. Ees keskel on ca 12-18cm voltimata ala (allpool pildil näha, mul tuli 12 cm) ja sellest voldid edasi eri suundades, voldiharjad külje poole. Lõhik on vasakul, seal lõpevad ühte suunda voldid ära - paremale poole voldid jätkavad edasi samas suunas ka selja tagant kuni lõhikuni. Voldid peaksid olema ca 3 cm sügavused, tegelikult võib lähtuda ka mustrist (nagu ma ka tegin ja jäid vaid 2 cm sügavused). Voldid ei pea olema serv-serva peal täpselt, võib olla ka natuke vähem või rohkem. Voltisin ära nööpnõelte abiga ja traageldasin üle, et paremini seisaks.



Seeliku õmblemise juhend

Seeliku õmblemise juhend, saadud õpetaja Tiiu Sepa käest.
Seeliku valmistamiseks kulub 2,7-3 m riiet olenevalt puusa ümbermõõdust. Vanasti peeti lugu seeliku kaharusest. Et kandja hästi kopsakas välja näeks, pandi selga mitu seelikut. Küljeõmblus on seelikutel keskkohast veidi vasakul nii, et põll katab õmbluse.
1. Kuna kangas on väga hargnev, alusta lõigatud servad kantimisest. Kandiks sobib puuvillane diagonaalkant või mingi laiem pael.
2. Seelik voltida selliselt, et eest jääb 15 cm ulatuses siledaks. murda mõlemale poolele 3 cm sügavused vabalt langevad voldid: alates siledast pinnast vasakule kuni lõhikuni kaks volti; esilaia siledast pinnast paremale poole suunduvad kõik voldid kuni kinniseni. Voldi harjale jääb punane triip.
3. Õmmelda valmis salatasku, mis kinnitatakse küljelõhikule. Lõhik on umbes 20 cm pikkune.
4. Nüüd võib kinni õmmelda küljeõmbluse. Õmbluse tugevdamiseks kasutada liimiriiet.
5. Voldid kinnitada kitsa 2 cm laiuse linase värvliga. Värvliga koos õmmelda külge riputusaasad. Värvli otsad kinnitada 2 nööbi ja aasaga.
6. Seeliku allääre pahupoolele õmmelda linane 6-10 cm laiune linane toot, mis kaitseb seelikut kulumise eest.

Seelikukangas

Seelikukangast on tänapäeval võimalik valida kahte liiki - ehtne käsitsikootud paks villane kangas või saab tellida ka Lätist masinal kootud villast kangast. Kuna siiski lapse riietega tegu, valisin masinaga kootud kanga, see on kergem ja vähem kare. Jüri mustreid on ka erinevaid, aga seekord siis selline. Tellisin ühe rahvariideõpetaja kaudu, soovijale võin kontakti edastada. Hinnaks oli 41.54 EUR/meeter ja kangast kulub 3 meetrit.

Lühike õpetus ja mustrid raamatust Eesti rahvarõivad (1957)

Järgnevalt samast raamatust, lk 112-114 õpetused ja mustrid.