Allikas: Elle Vunder, Eesti rahvapärane taimornament tikandis.
Barokseid jäigalt raskepärase või natuurilähedase motiivistikuga dünaamilisi kirju leidub eriti rohkesti Risti ja Kihnu tanudel, kuid ka Järvamaa ja Virumaa linukatel, samuti Virumaa tanudel, harvem käistel.
Eriti looduslähedased, lopsakad ja maalilise ilmega on jõulisele väädile toetuvad siidtikandid Jõelähtme käistel. Ülevärvilised ja valgetikandidki on eriti kunstipärased ja pitsilised Risti ja Kihnu tanudel ning Jõelähtme ja Virumaa käistel.
Järvamaal ja idapoolsel Harjumaal, kus lopsakavormilisi tanukirju esineb vähem, on käisekirjadki väiksemaõielised, rahuliku, voogava liikumisega, kuid võrdlemisi värvi-, vormi- ja detailirikkad.
Rokokoolikke nõelamaalitehnikas elavailmelisi kirju leidub siin-seal lillkirjade levikupiirkondades, rohkem Järva- ja Virumaal ning Kihnus.
Stiilipuhaste, selgelt barokk-, rokokoo- või klassitsistliku dekoori valdkonda kuuluvate tikandite levikus ei ole märgata paikkondlikke erinevusi. Nii ühtesid kui teisi kirju, sageli täpselt samal kujul, võib leida lillkirjade mitmetes levikukeskustes. Rahvakunstile nii omase lokaalse omapära puudumine räägib selliste tikandite kuulumisest linna- või kutselise käsitöö valdkonda. Hiljem tikandid rahvapärastusid ja tekkisid omanäolised lokaalsed koolkonnad.
Rahvapärastunud lillkirjad
Rahvapärastunud lillkirjadel on mõneti teised tunnused kui stiilipuhastel tikanditel. Eelkõige torkab silma teatav üldistav laad.
Rahvapärastunud lillkirjadele on omane:
* tikkimismaterjalide odavus - koduvillane, linane, puuvillane,
* värvikäsitluse üheplaanilisus - domineerivad ühe-, kahe- ja kolmevärvilised tikandid,
* tikkimistehnikate lihtsus - madal-, vars-, lihtsamad võrgulised ja pinnatäitepisted,
* motiivid on tugevalt stiliseeritud - lamedapinnalised õied nagu kellukesekujulised tulbid, nelgid ja 4-12 kroonlehega avatud õied toetuvad nõtkele või jäigailmelisele väädile.
Barokseid jäigalt raskepärase või natuurilähedase motiivistikuga dünaamilisi kirju leidub eriti rohkesti Risti ja Kihnu tanudel, kuid ka Järvamaa ja Virumaa linukatel, samuti Virumaa tanudel, harvem käistel.
Eriti looduslähedased, lopsakad ja maalilise ilmega on jõulisele väädile toetuvad siidtikandid Jõelähtme käistel. Ülevärvilised ja valgetikandidki on eriti kunstipärased ja pitsilised Risti ja Kihnu tanudel ning Jõelähtme ja Virumaa käistel.
Järvamaal ja idapoolsel Harjumaal, kus lopsakavormilisi tanukirju esineb vähem, on käisekirjadki väiksemaõielised, rahuliku, voogava liikumisega, kuid võrdlemisi värvi-, vormi- ja detailirikkad.
Rokokoolikke nõelamaalitehnikas elavailmelisi kirju leidub siin-seal lillkirjade levikupiirkondades, rohkem Järva- ja Virumaal ning Kihnus.
Stiilipuhaste, selgelt barokk-, rokokoo- või klassitsistliku dekoori valdkonda kuuluvate tikandite levikus ei ole märgata paikkondlikke erinevusi. Nii ühtesid kui teisi kirju, sageli täpselt samal kujul, võib leida lillkirjade mitmetes levikukeskustes. Rahvakunstile nii omase lokaalse omapära puudumine räägib selliste tikandite kuulumisest linna- või kutselise käsitöö valdkonda. Hiljem tikandid rahvapärastusid ja tekkisid omanäolised lokaalsed koolkonnad.
Rahvapärastunud lillkirjad
Rahvapärastunud lillkirjadel on mõneti teised tunnused kui stiilipuhastel tikanditel. Eelkõige torkab silma teatav üldistav laad.
Rahvapärastunud lillkirjadele on omane:
* tikkimismaterjalide odavus - koduvillane, linane, puuvillane,
* värvikäsitluse üheplaanilisus - domineerivad ühe-, kahe- ja kolmevärvilised tikandid,
* tikkimistehnikate lihtsus - madal-, vars-, lihtsamad võrgulised ja pinnatäitepisted,
* motiivid on tugevalt stiliseeritud - lamedapinnalised õied nagu kellukesekujulised tulbid, nelgid ja 4-12 kroonlehega avatud õied toetuvad nõtkele või jäigailmelisele väädile.