Saturday, March 19, 2011
Seeliku alläär
Seeliku alläär kanditakse laia kangaga, valmislaius ca 8-9 cm. Kanti nimetatakse toodiks :))
Seelikukanga õmblusvaruks on tavaliselt 1 cm, mina panin 7 cm, et soovi korral saaks hiljem seelikut pikemaks lasta. Tavaline protsess, masinõmblus ja pärast seestpoolt käsitsi kinni õmmelda. Hoiatus - pikk ja tüütu tegevus, ikkagi 3 meetrit :) Aga valmis ta lõpuks sai.
Seelikukanga õmblusvaruks on tavaliselt 1 cm, mina panin 7 cm, et soovi korral saaks hiljem seelikut pikemaks lasta. Tavaline protsess, masinõmblus ja pärast seestpoolt käsitsi kinni õmmelda. Hoiatus - pikk ja tüütu tegevus, ikkagi 3 meetrit :) Aga valmis ta lõpuks sai.
Küljelõhik
Küljelõhik tuleks kinnitada trukkidega, et korrektselt kinni püsiks. Värvli võib kinnitada haagi (haakidega) ja soovi korral ka trukiga. Haagi vastasosa võiks teha niidist, metall-vastasosa ei jää piisavalt varjatuks. Pildilt ehk aru saada :)
Seeliku värvel
Peale voltimise on teine trikiga koht küljelõhik ja värvel. Värvlil käib pealpool eespoolne pool (segane lause, aga pildilt vast aru saada). Eespoole õmblusvaru pööratakse ära, värvli ots ulatub täpselt lõhiku keskkohani. Tagumise poole küljeõmbluse õmblusvaru keeratakse esimese alla ja selle ulatuses jääb siis kinnis kahekordselt. Värvli võib teha nii linasest riidest kui muidugi ka triibulisest kangast. Kuna seelikule käib niikuinii vöö peale, on praktilisem teha värvel linasest kangast. Värvel jääb isegi linase kangaga tehes tõsiselt paks, kuna voltide tõttu on kangas kolmekordselt ja teiseks pidavalt mugavam ka olema. Muidu värvel täiesti tavaline, sisemine pool käsitsi õmmeldud.
Sunday, March 13, 2011
Küljelõhik ja tasku
Järgmisena lõikasin kaks tavalisest valgest pesuriidest kanti, 3 x 20 cm ja taskukoti, 2 tk, tavalise lõikega, samuti pesuriidest. Ääristasin kandiga vasakpoolse (seljapoolse) lõhiku serva. Seejärel ääristasin siksakiga ja õmblesin kokku taskukoti ja kantisin parempoolse lõhiku serva koos taskukotiga. Tulemus pildil näha. No ilmselt oleks saanud profimalt, aga vast täidab oma ülesande. Seejärel tuleb õmmelda küljeõmblus - nb! et ilusti langeks, peab olema väga lai õmblusvaru, ikka mitu cm. Kokku õmblemisel tuleb kangas hoolikalt paigutada, et õmblus langeks mustriga kokku ja jääks võimalikult märkamatuks. Seega tähendas see jälle kogu õmbluse paremalt poolt eelnevalt käsitsi kokkutraageldamist. Virgemad inimesed võiksid kogu küljeõmbluse ära kantida.
Seeliku mõõdud ja voltimine
Põhjalik inimene nagu ma olen :) võtsin seeliku õmblemise jaoks eraldi koolituse.
Rahvariide Nõuandekoja koolitus, juhendajaks Maia Liis Urve.
Volditud seeliku vööümbermõõduks tuleb arvestada tavaline mõõdetud vööümbermõõt + 3 cm.
Seeliku pikkuseks on vööst maani mõõdetud pikkus miinus 20cm. Antud juhul 100-20=80cm, lisaks õmblusvaru üles ja alla 1,5 cm. Kuna tegemist kasvava neiuga, siis lisasin veel natuke. Kangatüki suuruseks sai 300 x 87cm. Läti kangas on 1,5 meetrit lai, seega jäi hulk kangast üle. Eks paistab, mis sellega saab teha :)
Ultusäärt ei pea ära lõikama, selle võib jätta allserva sisse. Kohe peale lõikamist tuleb siksakiga servad üle teha, kangas on väga hargnev!
Voltimine oli üllatavalt keeruline, õnnestus viiendal katsel alles. Arvestamisest ei tulnud midagi välja, taandus lõpuks ikka katsetamise peale. Ees keskel on ca 12-18cm voltimata ala (allpool pildil näha, mul tuli 12 cm) ja sellest voldid edasi eri suundades, voldiharjad külje poole. Lõhik on vasakul, seal lõpevad ühte suunda voldid ära - paremale poole voldid jätkavad edasi samas suunas ka selja tagant kuni lõhikuni. Voldid peaksid olema ca 3 cm sügavused, tegelikult võib lähtuda ka mustrist (nagu ma ka tegin ja jäid vaid 2 cm sügavused). Voldid ei pea olema serv-serva peal täpselt, võib olla ka natuke vähem või rohkem. Voltisin ära nööpnõelte abiga ja traageldasin üle, et paremini seisaks.
Rahvariide Nõuandekoja koolitus, juhendajaks Maia Liis Urve.
Volditud seeliku vööümbermõõduks tuleb arvestada tavaline mõõdetud vööümbermõõt + 3 cm.
Seeliku pikkuseks on vööst maani mõõdetud pikkus miinus 20cm. Antud juhul 100-20=80cm, lisaks õmblusvaru üles ja alla 1,5 cm. Kuna tegemist kasvava neiuga, siis lisasin veel natuke. Kangatüki suuruseks sai 300 x 87cm. Läti kangas on 1,5 meetrit lai, seega jäi hulk kangast üle. Eks paistab, mis sellega saab teha :)
Ultusäärt ei pea ära lõikama, selle võib jätta allserva sisse. Kohe peale lõikamist tuleb siksakiga servad üle teha, kangas on väga hargnev!
Voltimine oli üllatavalt keeruline, õnnestus viiendal katsel alles. Arvestamisest ei tulnud midagi välja, taandus lõpuks ikka katsetamise peale. Ees keskel on ca 12-18cm voltimata ala (allpool pildil näha, mul tuli 12 cm) ja sellest voldid edasi eri suundades, voldiharjad külje poole. Lõhik on vasakul, seal lõpevad ühte suunda voldid ära - paremale poole voldid jätkavad edasi samas suunas ka selja tagant kuni lõhikuni. Voldid peaksid olema ca 3 cm sügavused, tegelikult võib lähtuda ka mustrist (nagu ma ka tegin ja jäid vaid 2 cm sügavused). Voldid ei pea olema serv-serva peal täpselt, võib olla ka natuke vähem või rohkem. Voltisin ära nööpnõelte abiga ja traageldasin üle, et paremini seisaks.
Seeliku õmblemise juhend
Seeliku õmblemise juhend, saadud õpetaja Tiiu Sepa käest.
Seeliku valmistamiseks kulub 2,7-3 m riiet olenevalt puusa ümbermõõdust. Vanasti peeti lugu seeliku kaharusest. Et kandja hästi kopsakas välja näeks, pandi selga mitu seelikut. Küljeõmblus on seelikutel keskkohast veidi vasakul nii, et põll katab õmbluse.
1. Kuna kangas on väga hargnev, alusta lõigatud servad kantimisest. Kandiks sobib puuvillane diagonaalkant või mingi laiem pael.
2. Seelik voltida selliselt, et eest jääb 15 cm ulatuses siledaks. murda mõlemale poolele 3 cm sügavused vabalt langevad voldid: alates siledast pinnast vasakule kuni lõhikuni kaks volti; esilaia siledast pinnast paremale poole suunduvad kõik voldid kuni kinniseni. Voldi harjale jääb punane triip.
3. Õmmelda valmis salatasku, mis kinnitatakse küljelõhikule. Lõhik on umbes 20 cm pikkune.
4. Nüüd võib kinni õmmelda küljeõmbluse. Õmbluse tugevdamiseks kasutada liimiriiet.
5. Voldid kinnitada kitsa 2 cm laiuse linase värvliga. Värvliga koos õmmelda külge riputusaasad. Värvli otsad kinnitada 2 nööbi ja aasaga.
6. Seeliku allääre pahupoolele õmmelda linane 6-10 cm laiune linane toot, mis kaitseb seelikut kulumise eest.
Seeliku valmistamiseks kulub 2,7-3 m riiet olenevalt puusa ümbermõõdust. Vanasti peeti lugu seeliku kaharusest. Et kandja hästi kopsakas välja näeks, pandi selga mitu seelikut. Küljeõmblus on seelikutel keskkohast veidi vasakul nii, et põll katab õmbluse.
1. Kuna kangas on väga hargnev, alusta lõigatud servad kantimisest. Kandiks sobib puuvillane diagonaalkant või mingi laiem pael.
2. Seelik voltida selliselt, et eest jääb 15 cm ulatuses siledaks. murda mõlemale poolele 3 cm sügavused vabalt langevad voldid: alates siledast pinnast vasakule kuni lõhikuni kaks volti; esilaia siledast pinnast paremale poole suunduvad kõik voldid kuni kinniseni. Voldi harjale jääb punane triip.
3. Õmmelda valmis salatasku, mis kinnitatakse küljelõhikule. Lõhik on umbes 20 cm pikkune.
4. Nüüd võib kinni õmmelda küljeõmbluse. Õmbluse tugevdamiseks kasutada liimiriiet.
5. Voldid kinnitada kitsa 2 cm laiuse linase värvliga. Värvliga koos õmmelda külge riputusaasad. Värvli otsad kinnitada 2 nööbi ja aasaga.
6. Seeliku allääre pahupoolele õmmelda linane 6-10 cm laiune linane toot, mis kaitseb seelikut kulumise eest.
Seelikukangas
Seelikukangast on tänapäeval võimalik valida kahte liiki - ehtne käsitsikootud paks villane kangas või saab tellida ka Lätist masinal kootud villast kangast. Kuna siiski lapse riietega tegu, valisin masinaga kootud kanga, see on kergem ja vähem kare. Jüri mustreid on ka erinevaid, aga seekord siis selline. Tellisin ühe rahvariideõpetaja kaudu, soovijale võin kontakti edastada. Hinnaks oli 41.54 EUR/meeter ja kangast kulub 3 meetrit.
Lühike õpetus ja mustrid raamatust Eesti rahvarõivad (1957)
Järgnevalt samast raamatust, lk 112-114 õpetused ja mustrid.
Jüri neiu rahvariided
Jüri neiu rahvariiete kirjeldus on olemas 1957.a. raamatus Eesti rahvarõivaid. Pilt raamatust, tahvel XXXIV, Jüri neiu ja noormehe ülikond XIX sajandi keskelt.
Neiu rahvariiete peamisteks osadeks on valge vähese tikandiga pluus, punane vest ja seelik. Lisaks siis vöö, sukad ja kingad. Ja muidugi ka ehted, minu praeguse aja lemmikhobi :))
Neiu rahvariiete peamisteks osadeks on valge vähese tikandiga pluus, punane vest ja seelik. Lisaks siis vöö, sukad ja kingad. Ja muidugi ka ehted, minu praeguse aja lemmikhobi :))
Blogi sisu
Tütar (kohe 11a) käib koolis kooris laulmas ja suvel on tulemas koolinoorte laulupidu.
Ja siis teatati mulle sügisel, et suveks vaja rahvariideid :) Esimesel hetkel ehmatas päris ära, suur ja kallis töö ikkagi, aga siis mõtlesin, et miks ka mitte, lõppude lõpuks igasugu näputööd ma oskan .. kui vaja, teeme ära!
Aga millised? Praeguse elukoha, minu sünnikoha, ema sünnikoha, kust pärineb kogu emapoolne suguvõsa? Lõpuks sai puht pragmaatilistel põhjustel valitud siiski praeguse elukoha järgi ehk siis Jüri kihelkonna rahvariided, kuna need on keskmisest tüki lihtsamad ja seega katsetuseks sobivad :) Kui tuleb ilusti välja ja soov edaspidi veel teha, eks siis edaspidi vaatab. Panen kogu protsessi siia blogisse üles ka, ehk on kellelegi abiks.
Ja siis teatati mulle sügisel, et suveks vaja rahvariideid :) Esimesel hetkel ehmatas päris ära, suur ja kallis töö ikkagi, aga siis mõtlesin, et miks ka mitte, lõppude lõpuks igasugu näputööd ma oskan .. kui vaja, teeme ära!
Aga millised? Praeguse elukoha, minu sünnikoha, ema sünnikoha, kust pärineb kogu emapoolne suguvõsa? Lõpuks sai puht pragmaatilistel põhjustel valitud siiski praeguse elukoha järgi ehk siis Jüri kihelkonna rahvariided, kuna need on keskmisest tüki lihtsamad ja seega katsetuseks sobivad :) Kui tuleb ilusti välja ja soov edaspidi veel teha, eks siis edaspidi vaatab. Panen kogu protsessi siia blogisse üles ka, ehk on kellelegi abiks.
Subscribe to:
Posts (Atom)