Rahvariidesärke internetist

Mõned lingid:
RAHVUSLIKU SÄRGI ÕMBLEMINE, Õpiobjekt tekstiilitöö eriala õppijatele
AUTOR Janne Muuli, Haapsalu Kutsehariduskeskuse kutseõpetaja, 2011
http://www.hkhk.edu.ee/s6rgid/index.html

Moole särk:
http://www.isetegija.net/index.php?ind=blog&op=home&idu=5175&singlepost=79409

Ritney särgi juhend:
http://www.isetegija.net/index.php?ind=blog&op=home&idu=6909&singlepost=91243

Kurrutamine

Õpetaja Tiiu Sepa kurrutamise juhend.
Kurrud sarnanevad kroogetele. Kurrud esinevad särkide ja käiste kaeluses, mõnikord käiste pihaosas, varrukasuudel, tanudel ja seelikutel. Nõelkurde valmistatakse nõela ja niidi abil, sellest ka nimetus. Kurrulõngad õmmeldakse 2 paralleelse reaga. Esimene rida lõikeservast 0,5 cm kaugusel, teine 0,5- 0,8 cm. Jälgida, et pisted oleksid kohakuti. Nõelale võetakse 3-4-5-lõnga ja nõela alla jäetakse vastavalt 4-5-6-lõnga. Piste pikkus 4 – 6 mm. Võib kurrutada ka võrdse lõngade arvuga nii all kui peal. Lõngade arv oleneb riide paksusest ja tihedusest. Kui kurrulõngad on kurrutatava osa pikkuselt sisse aetud, tõmmatakse lõngad tihedalt kokku. Ühes kurrutatava osa otsas sõlmime 3 kurruniiti kokku läbi aasa tehtud sõlmega. Lõikame niidiotsad. Teise otsa pikkadest niitidest tõmbame kurrud hästi tihedasti kokku. Paneme riidesse nööpnõela ja põimime niidid ümber nõela kaheksasse. See on ajutine kinnitus, et saaks kurrud korrastada. Kurrud korrastatakse nõela abil. Nõela ots ei tohi olla terav. Selleks tõmbame kurrud kokku sõlmitud otsa poole. Korrastame paremalt poolt esialgu kõik kurrupõhjad läbi käies ja tihedalt üksteise vastu lükates. Jälgime, et kurrutatav pind jääks tasane. Sama teeme toote vasakult poolt . Kui kurrud on korras, jätame nad seisma vähemalt järgmise päevani, et kurrud saaksid kuju võtta ja püsima jääda.

Kurrutamine õmblusmasinal.
Reguleerime õmblusmasina krookimisele, piste pikkus 4-5. Kurruniidid õmbleme paremalt poolt samade vahedega kui käsitsi. Kurruniidid tõmbame kokku toote vasakult poolt. Selleks, et kaartel vahed jääksid kohakuti, reguleerime õmblemisel äärmisi õmblusjooni vasaku käega riiet sobivalt hoides. Kõik järgnev tegevus sama nagu käsitsi kurrutamisel.
Lõpuks kinnitatakse kurrud kahekordse mulineega varspistes pahemal pool, kinnitades iga pistega kurru seljad.

Särgi tikandid

Varrukamansetid ja õlalapid raamatust:

Siit leidsin paar pilti valmistöödest:
http://jgarendusjuht.blogspot.com/2010/07/moned-pildid-isetegijatelt.html

Õlalapist on raamatus ainult pilt, mustrit otseselt ei ole, eks tuleb kuidagi järgi teha:

Lõigete kohandamine

Kas kasutada vanaaegseid klassikalisi kandilisi lõikeid või kohandada neid kaasaegsemalt mugavamaks, eks see ole maitseküsimus :) Kõhklesin-kahtlesin pikalt ja siiski tegin väikese varrukakaare sisse, eks hiljem paistab, mis välja tuli. Igaks juhuks ütleks, et lõigete kohandamine eeldab siiski väikest eelnevat õmbluskogemust. Kuna särk on niivõrd lai ja kurrutatud-volditud, siis tõenäoliselt ka kandilised lõiked peaks täiesti kantava tulemuse välja andma.
Raamatust pikem jutt lõigete kohandamise kohta:

Särgi materjal ja lõiked

Särgi materjaliks sobib õhem linane riie, mina ostsin selle Tallinna sadama juures olevast linapoest, http://www.linenworld.eu/. Materjalikulu - ma ostsin poolteist meetrit topeltlaia kangast, aga seda jäi tublisti üle.

Lõiked. Klassikalised lõiked on selgelt nelinurksed, kandiline kehaosa, kandiline varrukas, varruka kaenla alla sätitakse mugavuse huvides varrukalapp.
Kandilised lõiked:

Pildil on särgi ja vesti/liistiku lõiked, suurus tuleb ise enda jaoks sobivaks kohandada.  Igaks juhuks märgin peamised numbrid uuesti üle, pilt pole just parima kvaliteediga. Ia särgi ülemine osa (pool): 33cm laius x 50cm kõrgus; Ic varrukas (pool) 46 cm pikkus x 29 cm laius; If varrukamansett 20x2,5cm (peaks ka pool olema); Ie õlalapp 18x8,5cm; Ig krae 2x38 cm pikkus x 9,5cm laius; Id  kaenlaalune lapp 12x12cm.

Särgi laiuseks tuleb arvestada rinna ümbermõõt +30cm. Pikkus - siin on kaheosaline pikk särk, ma võtsin lapsele lihtsalt tavalise pluusipikkuse. Varruka pikkus tuleb ka endale sobiv mõõta. Väikesemad tükid on nii nagu on.

Särgi õmblemise juhend

Õpetaja Tiiu Sepa särgi õmblemise juhend:
1. Pilutada rinnalõhik ja teha kinnituslukk. Selleks tõmbame keskjoonel lõnga välja kinnise pikkuselt. Pilupalistuse soovitav laius on 0,3 cm. Selleks märgime keskjoonest kummalegi poole 1 – 0,9 cm ja tõmbame paralleelselt keskjoonega kummaltki poolt 1 lõnga välja, kuid mitte sisselõike pikkuselt vaid 0,5 cm enne sisselõike lõppu kuna kinnis peab võtma ovaalse kuju. Keskjoonelt välja tõmmatud lõnga mööda lõikame kinnise lahti ja pöörame välja vasakule poolele 0,3 cm ja edasi kinnitame kaeluses niidiotsa ja palistame vasakult poolt pilu pistetega. Selleks võtame nõelale 4-5 lõnga olenevalt kanga jämedusest. Liigume paremalt poolt vasakule. Kinnise alumise otsa juures pöörame palistuse serva rulli ja palistame sama pilu pistetega. Kinnise lõppu õmbleme kinnitusluku, mis on rebenemisohu vältimiseks. Palistamiseks kasutame puuvillast õmblusniiti ja kinnitusluku teeme kahekordse mulineega.
2. Lõigata õlale õlalapi jaoks sisselõige 8 cm. Tekkinud pilusse õmmelda õlalapp ühepoolse pesuõmblusega nii, et puhas pool jääb pahemale poole.
3. Korrigeerida kaelaaugu kaar ja ajada sisse kurrulõngad ning kurrutada kaelaaugu kaar parajaks.
4. Õmmelda peale õlakud. Et õlakud hästi istuksid, siis kurrutada kaela poolne ots 3 cm laiuseks.
5. Voltida krae parajaks ning õmmelda särgi külge.
6. Palistada varruka lõhendik ja ajada sisse kurrulõngad varrukatele. Kurrud korrastada ja lasta seista ööpäev.
7. Nüüd õmbleme varruka värvli külge.
8. Õmmelda varrukatele kaenlalapp kahekordse pesuõmblusega ja ühtlasi õmmelda varruka küljeõmblused kinni.
9. Murda lappvoldid varruka õla poolses otsas. Selleks märgime voltide asukohad nõelaga tõmmatud joonena. Märgitud joonte järgi vajutame voldid sisse ja traageldame voldid pealt kinni iga volt eraldi. Triigime voldid vasakult poolt. Traageldus jääb sisse kuni toote valmimiseni.
10. Nüüd ühendame varrukad kehaosaga pesuõmblusega. Eelnevalt kontrollida, et õlaku pikkused oleksid õiged. Juhul kui alläärde tulevad lõhikud, siis enne palistada lõhikud.
11.Viimasena palistada alläär.
12. Pressida õmblused ja õmmelda varrukatele nööbid ja aasad. Esikinnisele teha aasad ja nöörid.

Jüri rahvariide särk

Jüri neiu riiete juurde kuulub vähese valge tikandiga valge linane särk koos punase vestiga, mitte ohtra lilltikandiga käised nagu enamjaolt Põhja-Eestis. Pildil (ikka 1957a rahvariiete raamatust) on tikand küll teadmata põhjusel sinine.. Särgil on laiad kurrutatud varrukad ja suhteliselt lai voltidega krae. Tikitud on varrukamansetid, õlalapid ja kraeotsad.

Veel paar märkust telgedel vöökudumise kohta

Telgedega vöö kudumisel on nii ahvatlev ja mugav lõimelõngad pingule tõmmata, aga see ei ole väga mõistlik mõte, villased venivad välja palju rohkem võrreldes linasega. Mul venis teistest erinevast sordist helepunane lõng ikka hullult välja, oma 10cm võrreldes teistega ja lõpupoole tuli helepunaseid lõngu pidevalt eraldi üle pingutada. Muidugi sõltub ilmselt ka lõngast. Järgmine kord võiks proovida päris korralikust maavillasest tihedast lõngast, see ehk sobiks kõige paremini. Selline lõdva keeruga mõnus pehme kampsunilõng ei sobi kindlasti.
Kindlasti lase lõimed lõdvemaks, kui töö selleks päevaks lõpetad. Keskmisel tööinimesel, kes natuke õhtuti-nädalavahetuseti nikerdab, võtab vöö kudumine ikka mitu nädalat aega ja kui jätad lõimed väga pingule, tõmbab teljed veidi kõveraks :(  Nagu mul juhtuski. Lõpus kudusin nii, et ühele poolele oli loksumise vältimiseks üks broshüür alla pandud.

Ma kasutasin 4x linast niiti ja villased olid sellised, noh, tavalised sokilõngapaksusega-lõngad. Järgmisel korral võtaks kindlasti 3x, oleks võinud ikka veidi tihedam jääda.

Vöö pikkus, telgedele arvesta pikkuseks vöö pikkus KOOS narmastega. Narmaste 2x pikkus on just enamvähem sama, mis jääb teljel lõpuks kudumata, kuna kudumisruum saab otsa. Ja seega võiks algul veidi kohe edasi sikutada lõimeid, nii et lõnga kokkusõlmimise kohad jääksid kahe narmapikkuse keskele, mitte ühte otsa, nagu mul juhtus :) Samas polnud see eriline traagika ka, palmikusse peitis otsad päris kenasti ära.

Veel mõned Jüri vööd

Samast raamatust "Eesti vööd" veel neli Jüri vööd:

 

Valmis vöö

Juhuu! Valmis! Võttis märksa kauem aega kui arvasin, aga valmis ta sai :)) 290cm pikk koos palmikutega, 4cm lai.

Vöö otsa viimistlemine

Raamatust "Eesti vööd" pilt, millised võimalused on vöö lõpetamiseks:

Ma tegin lõpuks sarnase nagu vasakpoolne, viis neljakordset palmikut (kolmene ei jäänud üldse ilus) ja otsatutt kokku.

Vöö lõpetamine



Niipalju siis saab kududa, siis saab lõimedel liikumisruum otsa. Ca 30cm peab arvestama vähemalt ülejäägiks, nendest saab siis narmad teha. Mõlemasse otsa kootakse jupp lihtsat kudet, ilma mustrita.
Ja siis võtad vöö maha, niied lõikad katki ja viskad ära, teoreetiliselt saaks neid taaskasutada, aga mul vähemalt olid need päris inetuks lõpuks läinud, villase lõnga topid küljes. Ja siis on vöö juba peaaegu valmis, ainult otsad veel lõpetada :)