Mis sai siis tehtud? Seeliku õmblesin Lätis masinkootud riidest, kergem ja õhem kui käsitsikootud riie. Seelikule jätsin toodi sisse ca 10cm pikendamisvaru.
Vöö kudusin spetstelgedel ise, särgi tikkisin ja õmblesin ise.
Ehetest tegin preesi, kaks helmekeed ja kõrvarõngad - ehetest kirjutan veel eraldi, ikkagi mu lemmikhobi!
Kootud sukkade asemele ostsin poest puuvillased valged põlvikud, jeerum, ikkagi kesksuvine palav aeg! Kingadega läks hästi, leidsin enamvähem viimasel minutil Salamandrist korralikud nahast paeltega kingad, allahinnatud ka veel.
Kui palju maksma läks?
Seelikuriie 120, järelejäänud jupi müüsin 40 euroga maha, seega 80. Pluusiriie vist midagi 15 eurot. Vööteljed 23, vöölõngad ja tikkimislõngad 20. Hõbe preesi jaoks 20.
Kokku: 158 eurot ja muidugi lugematu hulk oma töötunde.
Jüri neiu komplekti juurde käivad veel peavõru ja vest, need jäid tegemata. Peavõru peale kirtsutas tüdruk nina ja arvas, et see mõte talle üldse ei meeldi, ei hakanud peale suruma ka. Vesti jätsin tegemata kuna ei leidnud õhemat sobivat punast riiet ja paksust villasest .. teate, niigi oli palav! Kuigi pühapäeval oli "ainult" +25, võrreldes laupäevase 30ga, tuli neil viis kilomeetrit rongkäigus maha vantsida ja sooja oli rohkem kui piisavalt.
Ahjaa, koti tikkisin ja õmblesin ka. Elu esimese isetehtud üleõlakoti, jämedast valgest linasest riidest, peale tikkisin laulupeomustri.
Praeguse seisuga tundub, et see komplekt jääb hetkel nii nagu ta on. Kes teab kui palju tüdruk veel kasvada plaanib ja millal neid riideid jälle vaja läheb, eks siis otsustab :)
Thursday, July 14, 2011
Wednesday, July 13, 2011
Üldine jutt särgi õmblemisest
Rohkem pilte protsessist teha ei jõudnud, aga kirjutan veidi mõned märkused, mis meelde jäid.
Kogu selle särgi tikkimise ja õmblemise tegin puhta omapäi, raamatupiltide alusel, keegi targem üle ei vaadanud. Seega ilmselt mõni rahvariidemeister leiaks 100 ja 1 viga. Aga noh, eks järgmine kord olen targem :) Ja ärge palun seda kõike liiga tõsiselt võtke, kui on paremaid allikaid, kasutage neid. Samas võibolla kogu see jutt on siiski kellelegi abiks.
Tagantjärgi mõtlen, et oleks pidanud võtma mõne teise särgi õmblemise juhendi aluseks, Lõuna-Eestis on analoogseid särke täiesti olemas ju ja kindlasti oleks kuskilt mõne täpse juhendi leidnud ka.
Kurrutamine. Kurrutamine oli huvitav. Ajad varrukaotsa käsitsi lõngasid lugedes krookniidi sisse ja siis teise veel, mõnelõngase vahega. Sikutad niidi parajaks ja sätid nõela abiga ebaühtlased krooked ühtlasteks kurdudeks. Vahe ongi selles, et krooked on suvaline pusa, aga kurrud on ilusti paralleelselt sätitud tihedad voldikesed.
Käisevärvli õmblemine. Tagide juures murra pooleks, lühikesed otsad õmble käsitsi kokku, ma tegin tikkpisterea. Traagelda pikemad servad, murra väline pool veidi rohkem kui vaja oleks, sest sisemine peaks ulatuma paar millimeetrit kaugemale. Seejärel väline pool käise külge - tiki murdeäär väikeste peitpistetega kurdude pealmiste osade külge. Sisemine pool õmble külge ka pealtpoolt - iga kurru põhja üks pisike piste, siis jäävad kurrud kenasti paika.
Kurrutatud varrukaotsad jäid nii ilusad :) Aega nõudis jällegi üllatavalt palju, küll neil esiemadel pidi ikka aega laialt käes olema, täiesti uskumatu.
Õmblemisest ma eriti rääkida ei taha, see ilmselt läks suhteliselt rappa. Küll sai särk veidi kitsam kui oleks võinud olla, krae ei saanud kohe kindlasti mitte õigesti külge ja õlaõmblused jäid ebamugavalt pusasse. Pole elus ühekordset kraed varem teinud, õmblesin lihtsalt külge, nii et õmblus jäi kaela poole - ja siis õmblusvaru peitpistetega allapoole kinni. Ei jäänud ilus ja kraed lahti hoida ei saa. Vähemalt võiks mõne hästi peenikese linase riidega siiski ära kantida. Kuskil raamatus nägin ka sellist varianti, et tikkimata kraeosale pandi sissepoole peenikesest riidest vooder peale ja selle abiga kinnitati puhtalt kaeluse külge.
Pikad õmblused tegin kõik masinaga ja ühekordsed, tegelikult tehakse pesuõmblusega. Lihtsalt ei jõudnud enam nikerdada.
Särgi allaserva õmblesin viimasel sekundil veel puuvillasest pesuriidest alusseeliku, pikkusega veidi üle põlvede.
Varrukavärvlid kinnitasin sõltusega. Võtsin kolm jämedat linast niiti, tõmbasin läbi värvliotsa ja palmitsesin palmikuks, teisele poole samamoodi ja kinnitamiseks sõlmitakse kaks palmikut lihtsalt lipsusõlmega kokku.
Soe soovitus - võta mõni võimalikult kare niit, linasest niidist palmikud jäid ebamugavalt libedaks ja sõlmed kippusid lahti tulema.
Kogu selle särgi tikkimise ja õmblemise tegin puhta omapäi, raamatupiltide alusel, keegi targem üle ei vaadanud. Seega ilmselt mõni rahvariidemeister leiaks 100 ja 1 viga. Aga noh, eks järgmine kord olen targem :) Ja ärge palun seda kõike liiga tõsiselt võtke, kui on paremaid allikaid, kasutage neid. Samas võibolla kogu see jutt on siiski kellelegi abiks.
Tagantjärgi mõtlen, et oleks pidanud võtma mõne teise särgi õmblemise juhendi aluseks, Lõuna-Eestis on analoogseid särke täiesti olemas ju ja kindlasti oleks kuskilt mõne täpse juhendi leidnud ka.
Kurrutamine. Kurrutamine oli huvitav. Ajad varrukaotsa käsitsi lõngasid lugedes krookniidi sisse ja siis teise veel, mõnelõngase vahega. Sikutad niidi parajaks ja sätid nõela abiga ebaühtlased krooked ühtlasteks kurdudeks. Vahe ongi selles, et krooked on suvaline pusa, aga kurrud on ilusti paralleelselt sätitud tihedad voldikesed.
Käisevärvli õmblemine. Tagide juures murra pooleks, lühikesed otsad õmble käsitsi kokku, ma tegin tikkpisterea. Traagelda pikemad servad, murra väline pool veidi rohkem kui vaja oleks, sest sisemine peaks ulatuma paar millimeetrit kaugemale. Seejärel väline pool käise külge - tiki murdeäär väikeste peitpistetega kurdude pealmiste osade külge. Sisemine pool õmble külge ka pealtpoolt - iga kurru põhja üks pisike piste, siis jäävad kurrud kenasti paika.
Kurrutatud varrukaotsad jäid nii ilusad :) Aega nõudis jällegi üllatavalt palju, küll neil esiemadel pidi ikka aega laialt käes olema, täiesti uskumatu.
Õmblemisest ma eriti rääkida ei taha, see ilmselt läks suhteliselt rappa. Küll sai särk veidi kitsam kui oleks võinud olla, krae ei saanud kohe kindlasti mitte õigesti külge ja õlaõmblused jäid ebamugavalt pusasse. Pole elus ühekordset kraed varem teinud, õmblesin lihtsalt külge, nii et õmblus jäi kaela poole - ja siis õmblusvaru peitpistetega allapoole kinni. Ei jäänud ilus ja kraed lahti hoida ei saa. Vähemalt võiks mõne hästi peenikese linase riidega siiski ära kantida. Kuskil raamatus nägin ka sellist varianti, et tikkimata kraeosale pandi sissepoole peenikesest riidest vooder peale ja selle abiga kinnitati puhtalt kaeluse külge.
Pikad õmblused tegin kõik masinaga ja ühekordsed, tegelikult tehakse pesuõmblusega. Lihtsalt ei jõudnud enam nikerdada.
Särgi allaserva õmblesin viimasel sekundil veel puuvillasest pesuriidest alusseeliku, pikkusega veidi üle põlvede.
Varrukavärvlid kinnitasin sõltusega. Võtsin kolm jämedat linast niiti, tõmbasin läbi värvliotsa ja palmitsesin palmikuks, teisele poole samamoodi ja kinnitamiseks sõlmitakse kaks palmikut lihtsalt lipsusõlmega kokku.
Soe soovitus - võta mõni võimalikult kare niit, linasest niidist palmikud jäid ebamugavalt libedaks ja sõlmed kippusid lahti tulema.
Tuesday, July 12, 2011
Krae ja kaelaaugu voltimine
Jällegi ma aru ei saanud, mismoodi seda täpselt tegema peaks, ajasin näpuga raamatust järge ja mõistatasin. Igaks juhuks riputan üles, võibolla kellelegi abiks. Kui kunagi targemaks saan, siis kirjutan täpsemalt.
Krae:
Kaelus:
Kaeluse ees on näha lõhik. Kuna ma ei saanud üldse aru, kui pikk peaks see olema peale kõiki neid voltimisi, siis tegin algul otsa ära ja hiljem lõpetasin. Lõhik ääristatud hästi peenikese pilupalistusega, ots lihtsalt sämppistes ja väike lukk ka, et katki ei rebeneks.
Krae:
Kaelus:
Kaeluse ees on näha lõhik. Kuna ma ei saanud üldse aru, kui pikk peaks see olema peale kõiki neid voltimisi, siis tegin algul otsa ära ja hiljem lõpetasin. Lõhik ääristatud hästi peenikese pilupalistusega, ots lihtsalt sämppistes ja väike lukk ka, et katki ei rebeneks.
Tikitud krae
Krae, ääred pilupalistusega ja otsad põimpiluga.
Kraeots lähemalt:
Ääred pilupalistusega. Tore, et tikkimisraamat käepärast oli, nurga tegemist peast ei mäletanudki, aga pildi järgi tuli välja küll. Selle paganama põimpiluga oli lood keerulisemad, ei mina tea mismoodi seda korrektselt tehakse :( Kuidagi ma selle ära ikkagi pusisin ja tulemus jäi igatahes sarnane raamatupildiga. Aega läks sellele kraele üllatavalt palju ja see oli ka peamine põhjus, miks ma omadega nii jänni jäin. Pilutamise tegin jämeda õmblusniidiga, peaks olema umbes sama jäme kui riide enda koelõng.
Kraeots lähemalt:
Sunday, July 10, 2011
Tikitud õlalapid
Tornid ikka põlvikpistes, augud ääristatud sämppistega, jooned tikkpistes.
Tikkimisel oli abiks raamat - Tikkimine. Väike rahvariideõpetus. Anu Pink ja Kristi Teder. Asjalik raamat :) Tikkimine ise oli üllatavalt hästi meeles, kuigi viimati sai seda tehtud üle 20a tagasi .. siinkohal kummardus omaaegsele käsitööõpetajale Laine Kadajasele. Nii varrukavärvlid kui õlalapid on tikitud poolekstehtud valge mulineega.
Enne tikkimist soovitaks siiski õlalapid masinaga ääristada, huh, kuidas hargneb see linane riie. Ja otstesse võiks ikka suurema varu jätta, mingil imelikul põhjusel tikkisin ma päris ääreni välja. Õmblemisel jäi tikand veidi õmbluse alla. Kaelusepoolne ots kroogitakse ja seejärel õmmeldakse need lapid särgi õlale peale. Tikkimisel võiks ilmselt tornide alused tikkread ära jätta, niikuinii tuleb õlalapid käsitsi peale õmmelda, masinõmblus oleks siinkohal küll inetu. Ma tegin külge õmblemisel teise tikkrea täpselt eelmise kõrvale, aga üks oleks vist ilusam jäänud.
Tikkimisel oli abiks raamat - Tikkimine. Väike rahvariideõpetus. Anu Pink ja Kristi Teder. Asjalik raamat :) Tikkimine ise oli üllatavalt hästi meeles, kuigi viimati sai seda tehtud üle 20a tagasi .. siinkohal kummardus omaaegsele käsitööõpetajale Laine Kadajasele. Nii varrukavärvlid kui õlalapid on tikitud poolekstehtud valge mulineega.
Enne tikkimist soovitaks siiski õlalapid masinaga ääristada, huh, kuidas hargneb see linane riie. Ja otstesse võiks ikka suurema varu jätta, mingil imelikul põhjusel tikkisin ma päris ääreni välja. Õmblemisel jäi tikand veidi õmbluse alla. Kaelusepoolne ots kroogitakse ja seejärel õmmeldakse need lapid särgi õlale peale. Tikkimisel võiks ilmselt tornide alused tikkread ära jätta, niikuinii tuleb õlalapid käsitsi peale õmmelda, masinõmblus oleks siinkohal küll inetu. Ma tegin külge õmblemisel teise tikkrea täpselt eelmise kõrvale, aga üks oleks vist ilusam jäänud.
Saturday, July 9, 2011
Tikitud varrukavärvlid
See oli kõige lihtsam osa :) Siksakid ehk tornid on tehtud põlvikpistes (haa, raamatust vaatasin nime järgi, muidu poleks küll mäletanud!). Triip tornide all on tikkpistes, need oleks võinud ka kenasti lõngade järgi teha ja pärast torne. Keskel tagid.
Keskel on tagid.
Keskel on tagid.
Sunday, July 3, 2011
Valmis rahvariided
Lõpetamine läks hullult kiireks ja blogi täiendamata, pluusi jõudsin valmis alles neljapäeva õhtuks ja tikitud koti laupäeva südaööks :)
Valmispildi panen nüüd küll siia üles. Päris täielik komplekt ei ole, lapse kuumast säästmise nimel jäi tegemata kalevist vest ja muidugi ka villased sukad, samuti on peavõru puudu.
Aga tulemus oli imeilus ja ema süda õnnelik :)) Eraldi pildi panen ehetest ja tohutult töötunde nõudnud põimpiluga kraest.
Valmispildi panen nüüd küll siia üles. Päris täielik komplekt ei ole, lapse kuumast säästmise nimel jäi tegemata kalevist vest ja muidugi ka villased sukad, samuti on peavõru puudu.
Aga tulemus oli imeilus ja ema süda õnnelik :)) Eraldi pildi panen ehetest ja tohutult töötunde nõudnud põimpiluga kraest.
Subscribe to:
Posts (Atom)