ERM - Kuusalu seelikud

ERM-i kogudes on olemas järgmised Kuusalu seelikud ja seelikuproovid:
1. A496:78, kollasetriibuline seelik, sama mis on Voolmaa-Kaarma raamatus. Seda seelikut on kõige enam tehtud ja seelikuriiet müüakse ka.
Muisis selle kohta mitu pilti olemas.  http://www.muis.ee/portaal/museaalview/624745
Kollasetriibuline seelik peaks olema uuem, 19.saj keskpaigast.

2. A639:65, sinisetriibuline seelik. Selle kohta arvas muuseumitöötaja, et esiteks ei ole see Kuusalule iseloomulik ja teiseks oli see seelik pärit inimeselt, kes oli õmblemist linnas õppinud, ka selle seeliku juurde käinud põll oli väga kummaline, kumera alläärega. Seega ilmselt tegemist omaloominguga ja seda ei maksaks vast kasutada. Pildid Muisis olemas.
http://www.muis.ee/portaal/museaalview/493819

3. A639:50, punasetriibuline seelik. Miskipärast oli see number kataloogikarbis Kuusalu lahtris.. aga  muuseumitöötaja karjatas selle peale, et see on ju Pühalepa seelik! Seega see ka ei sobi.

4. A831:114, rohelisetriibuline seelikukanga tükike.  Pilt Muisis olemas .Seelikut ennast kogudes ei ole. See peaks olema see teine levinum Kuusalu seelik, mis on toodud ka Kurriku 1938.a. raamatus.
http://www.muis.ee/portaal/museaalview/532151

Uurisin Kuusalu seelikute kohta Reet Piirilt, rohelise kohta kirjutas nii: "Lisaks on ka veel nö roheline, see on jäädvustatud Kurriku raamatus, kahjuks läks sõja ajal kaduma (esemete peidupaikadesse murti mõnel pool sisse ja varastati esemeid). Kurriku raamatu järgi on seda üsna palju tehtud, seal on triibustik õige, teiste puhul mis alles, annab võrrelda, ju see Kuusalugi siis on. See roheline on korjatud muuseumisse 1914, siis on vanuseks arvatud 120-140 aastat."

Ehk siis nii 19.saj algusest, vist siis vanem variant kui kollane ..

5. A831:115, eelmisele sarnane rohelisetriibuline seelikukanga tükikene, ainult pleekinum ja veidi teised toonid. Pilt Muisis olemas. Seelikut ennast kogudes ei ole.
http://www.muis.ee/portaal/museaalview/532152

6. Lisaks oli veel kaks alusseelikut, A624:9 ja A639:39. Tänapäeval ikka vist keegi enam mitut villast seelikut üksteise peal ei kanna :) Seega pole ka teemaks.

Ja ongi kõik! Õnnetult vähe, peaks ütlema.

Voolmaa-Kaarma raamatus toodud musta seelikut ERMi kogudes ei ole, raamatus on kokku pandud kirjelduste järgi ja mustrid üldse kust iganes, äärekaunistus nt Muhust ja põll Kihnust.
Must seelik kuulus vanema komplekti juurde, 18.sajandist.

Kuusalu rahvariided

Aga miks ma sinna ERM-i üldse läksin - sest nüüd vaja ikkagi endale ka rahvariided teha, lapse komplektiga sain kindluse kätte, et saan hakkama küll kui tahan :)
Tükk aega kõhklesin erinevate variantide vahel - ema suguvõsa on pärit Viljandi ja Tarvastu kihelkondadest, isa pärit Kuusalust ja ise olen ka seal sündinud, praegu elame Jüri kihelkonna maadel. Lõpuks langes valik ikkagi Kuusalu rahvariietele, tundusid kuidagi kõige õigemad :)

Kuusalu rahvariiete kohta on hea pilt Kolga muuseumi kodulehel:
http://www.kuusalu.ee/galerii/kolga_muuseum/slides/Laine%20Kadajase%20rahvariided.html

Vasakult teine komplekt on Kuusalu nooriku vanemad rahvariided, 18.sajandi lõpust. Komplekti kirjeldus ja õpetus on toodud Voolmaa-Kaarma raamatus, 1.osa lk 223-239. Seelikut ERM-is olemas ei ole, tehtud kirjelduste järgi. Seeliku allääre tikandi päritolu on määramata, aga Kuusalus olla sellised olnud. Põll on üldse Kihnu päritolu :)

Parempoolne komplekt on Kuusalu naise uuemad rahvariideid, 19.sajandi keskelt. Komplekti kirjeldus ja õpetus on toodud Voolmaa-Kaarma raamatus,1. osa lk 251-257. Pildil on teistsugune põll kui raamatus. Raamatus on valge tikandiga klaarpõll, pildil kuldne poeriidest põll, samast materjalist nagu pottmüts. Kuldse poeriidest põlle kohta küsisin Reet Piirilt ja tema arvas, et see siiski hästi ei sobi. Raamatus toodud valge tikandiga klaarpõlle kohta on ERM-is märgitud ainult, et pärit Põhja-Eestist.

1957.a. rahvariideraamatus Kuusalu rahvariideid ei ole.

1938.a. Kurriku rahvarõivaste raamatus on toodud veel üks Kuusalu komplekt, rohelisetriibulise seelikuga. Käised on värvilise jämeda villase tikandiga ja põlle komplektis ei ole üldse toodud. Pilti raamatus ei ole, ainult seelikuproovist, vööst, käisetikandist ja tanutikandist.

Kuusalu rahvariiete kohta on kohaliku Laurentsiuse seltsi kodulehel päris hea ülevaade:
http://www.laurentsiuse-selts.eu/pdf/Kuusalu_rahvariided.pdf

Muis andmebaasi kasutamine

Muisi andmebaasist numbri järgi asja leidmine:
http://www.muis.ee/portaal/
Otsing - detailne otsing.

IE-ga minul see igatahes ei toiminudki, Mozillaga küll.
Huvitav on veel see, et avalikus kasutamises on piiratum info, kohapealses arvutis näitas rohkem infot.

Museaalide (ehk siis hoidlates asuvate asjade) numbreid on kahte sorti, esimesed 20 000 eset on tavalise numbriga, edasi tuleb A ja kaks numbrit. Kui on üks number, siis tuleb see sisestada paremalt kolmandasse lahtrisse, kahe numbri korral paremalt kolmandasse ja teise. A-tähte ei pea sisestama, aga võib, eelmisesse vasakpoolsesse lahtrisse.

Kirjutan järgnevates postitustes ümber Kuusalu asjade numbrid - käised, seelikud, põlled, tanud, ehted, vööd. Veel oli kindaid, pealisriideid jne, nendeni ma ei jõudnud.

ERM-i külastus

Eile jõudsin siis lõpuks niikaugele, et käisin ERM-is ära. Oli üks tore päev :)
ERM-i kogud asuvad Tartus Veski 32, külastus tuleks eelnevalt kokku leppida. Eile olin ma küll seal ainuke, aga ju see suveteema rohkem..

Minu jaoks on täielik müstika see, et http://www.muis.ee/portaal/ andmebaasi on asjad iseenesest sisestatud, paljude kohta ka pilt ja lisainfot olemas - aga otsing töötab halvasti ja kataloogi ei ole ..
Nii tulebki Kuusalust pärit asjade uurimiseks minna Tartusse kohapeale, võtta kataloogikapist sahtel pealkirjaga "Kuusalu", lapata läbi kõik kartoteegikaardid, kribada märkmikusse liikide kaupa kõik asjade numbrid - ja siis numbri järgi leiab Muisist kõik kenasti üles. Jaburus kuubis.

Kohapeal on olemas:
1) kataloogikastid kohanimede jaotuste kaupa - Kuusalu, Kadrina jne, aga on olemas ka Põhja-Eesti, kus on sealtkandist pärit asjad, mille päritolu ei ole kihelkonna täpsusega teada,
2) kataloogikastid asjade jaotuste kaupa - nt seelikud, pitsid, tanud jne,
3) paksud A3 kaustad teadurite kommentaaridega asjade kohta, puhta käsitsi kirjutatud või kirjutusmasinaga trükitud :) Kust pärit, kuidas välja näeb, mõnel joonistatud mustrid juures jne.
4) mustrite kohta olid veel suured mapid, nii 1:1 mahajoonistatud mustritega kui ka käsitsi maalitud pildid mustrite kohta.

Tohutult palju infot, mis istub paberkandjal tolmustes kappides. Loodetavasti kunagi siiski jõutakse need normaalselt andmebaasidesse ka pandud.

Ja siis muidugi on hoidlas kõik need asjad olemas ka, no need, mis parasjagu kuskil näitusel ei ole.
Valid mõne asja välja ja palud töötajal üles otsida ja välja tuua. Mõttetult ei maksa inimesi ekspluateerida, uurida võiks ikka neid asju, mis lähemalt huvi pakuvad. Uurimiseks tuli valged kindad kätte panna :)

Mustritest saab koopiad teha, 40 senti maksis üks koopia. Esemetest saab ka pilte tellida, kui ma õigesti mäletan, siis digipilt maksis alla 2 euro. Igati mugav variant, kui numbrid olemas ja Muisis pilti pole. Arvestades, et Tartus käik võtab terve päeva ja autosõit maksab oma paarkümmend eurot ikka, siis mõne asja vaatamiseks tasub pigem pilt tellida küll.

Halliste rahvariided

Special for Anu, kes kavatseb teha endale Halliste rahvariided :)

Kogun siia kokku viited Halliste rahvariietega seotud materjalidele, võibolla kellelegi veel abiks.

Halliste rahvariided on omapärased, isegi teiste Viljandi rahvariietega võrreldes arhailisemad. Mulle täiesti meeldivad, paraku endal selle piirkonnaga igasugused seosed puuduvad. Must või punane (neiul) seelik, valge pilutikandiga pluus ja ilus arhailise mustriga tikitud puusapõll, peas naisel pikk linik-tanu.

Materjalid internetis:
Freddy tehtud Halliste riided:
http://www.isetegija.net/index.php?ind=blog&op=home&idu=2796&singlepost=48967
Samas blogis on kirjeldatud lähemalt rahvariiete tegemise protsessi ka, vt vasakult menüüst nupu Minu rahvariided alt.

Viljandi muuseumi aastaraamatust, pikk jutt ja pildid teemal Halliste-Karksi rahvariided:
http://www.muuseum.viljandimaa.ee/?op=body&id=114

Arhailisest mulgi tikandist:
http://ideepank.wordpress.com/2011/07/18/arhailine-mulgi-tikand/

Lühike jutt Lõuna-Viljandimaa rahvariietest ja Halliste rahvariiete pildid:
http://www.mulgi.karksi.ee/?364

Raamatud
Kurriku 1938.a.raamatus on Halliste-Karksi naiseülikond kirjeldatud lk 129-130. Täpsemalt on kirjeldatud rätiktanu tikandeid ja pähepanekut. Puusarätikumustreid ei ole.
1957a raamatus Halliste kohta info puudub.
Kaarmaa-Voolmaa raamatus on Halliste riided olemas, päris põhjalikult, neiu ja naise riided mõlemad, lk 113-121.
Tikand Eesti rahvakunstis II, Halliste kohta on olemas sama puusapõlle muster, mis Kaarmaa-Voolmaa raamatus, lisaks on veel ainult pruudiliniku muster.
Mannineni raamatust ei leidnud midagi.

Muisi kataloogidest piltidega asju, vähe kahjuks.
Pilte komplektidest:
http://www.muis.ee/portaal/museaalview/691835
http://www.muis.ee/portaal/museaalview/609689

Särgiesine:
http://www.muis.ee/portaal/museaalview/683343

Ehted:
http://www.muis.ee/portaal/museaalview/588802
http://www.muis.ee/portaal/museaalview/511964

Jõukamate ja vaesemate rahvariided

Rääkisime rahvariietest ühes väikeses seltskonnas ja siis tegi üks sõbranna huvitava märkuse, millele ma varem polnud üldse mõelnud. Tema vanaema oli rahvariietest rääkides öelnud, et ka ühe küla piires olid rahvariided väga erinevad. Igas talus olid omad traditsioonilised väikesed erinevused, aga peamine erinevus oli olnud jõukuse järgi. Rikka talu noorik ja saunanaine käisid ikka väga erinevalt riides, eriti paistis see silma piduliku riietuse juures.

Tänapäeval on rahvariiete tegemine niigi tohutu ajakuluga tegevus, siis võiks ju teha ikkagi jõuka naise riided, mitte sauniku :)

Mis siis erinevuseks oli? Googeldamine ja raamatutes tuhlamine andis järgmise tulemuse.
Mannineni Eesti rahvariiete ajalugu kirjutab:
* jõukamatel olid triibuliste seelikute allservad kaunistatud, villane ääristus 15-20cm, koos värviliste ja kulla-hõbekarva paeltega, ka tikanditega,
* jõukamatel olid seelikud laiemad,
* käised olid jõukamatel tikitud siidiga, ka lastud linnas elukutselistel tikkijatel tikkida, vaesemad tikkisid ise villaste või puuvillaste lõngadega,
* kirikuskäimise põlled olid poeriidest, linased pidupõlled olid ohtralt ilustatud,
* Setumaal - jõukatel naistel oli 6-7 naela hõbedat kaelas (2,4-2,8kg),
* sõled olid hõbedast, vaesematel vasest, tinast või plekist,
* Lõuna-Eestis - mida suurem sõlg, seda rikkam inimene,
* Läänemaalt - kehvemad inimesed kandsid kaelas üksikuid rahasid, rikkamatel olid terved paatrid (hulga rahadega kaelakee),
* Alutagusel olnud rikkamatel naisterahvastel pidulikel puhkudel laiad hõbesõrmused peaaegu igas sõrmes.

Igor Tõnuristi Rahvarõivakandja abiline kirjutab:
* rahvariided on kostüüm, mis iseloomustab tema kandjat, kostüüm kui tervik - riietus, jalatsid, peakatted, kindad, sukad, ehted, soengud jne,
* käiste rinnaesine pole käiste allservani tavaliselt kaunistatud, mis tähendab seda, et näilist lagedust täitsid hoolikalt valitud ehted - mitmed sõled, preesid, helmed ja hõbeketid rahadega,
* Eesti naiste rahvariideid iseloomustab mitmesuguste ehete rohkus, kõige rikkalikumalt ehteid oli ehteid noorematel abielunaistel,
* hõbemüntidega keed moodustasid komplekti ühest kuni viiest ketireast, igas ketis paaritu arv münte ühest üheksani, keskel asetses jõukamatel kodaratega raha(d).

http://www.erm.ee/vanast/naitus/rahvariided/
* Rahvarõivaste pidulikkus väljendus materjali kvaliteedis ja hinnas, kaunistuste ja ehete rohkuses.
* Piduliku rõivastuse kaudu demonstreeris talupoeg oma jõukust ja sotsiaalset positsiooni külas. Rikkus väljendus rõivaesemete rohkuses, hinnalisemates materjalides ja kaunistustes, arvukamates ja kallimates ehetes.
* Jõukamate inimeste pidulikud ülerõivad - pikk-kuued olid peenemast villasest riidest, Lõuna-Eestis rikkalikumalt kaarusnööriga kaunistatud, Põhja-Eestis rohkemate voltidega kuue hännal.
* Hinnalisi helmeste, siid- ja kardlõngaga tikandeid, värvilisest ostuvillasest või siidriidest põlli, litreid ja kardpaelu, nahkpükse võisid endale lubada vaid jõukamad. Kehval sulasrahval seevastu olid vaid vähesed riideesemed, iseäranis vähe oli hinnalisi villaseid rõivaid. Vaesed panid ka pidupuhkudel selga linase seeliku, püksipaari.
* Kõige selgemini avaldus talurahva kihistumine ehetes, mis oli piduliku rõivakomplekti kõige kallim osa. Hupeli andmeil kandis nii mõnigi rikas talunaine rohkem kui 40 rubla väärtuses hõbeehteid kaelas ja rinnal, vaesed aga pidid leppima vask- ja tinaehetega.

http://www.laurentsiuse-selts.eu/pdf/Kuusalu_rahvariided.pdf
* rikkamate naiste põlled olid villased, vaesematel lihtsamast linasest riidest, 
* rikkal noorikul võis ümbriku (vaipseeliku) allääres olla kaunistuseks helmestega tikitud punane kudrustükk ehk kõverik,

* rikkal naisel võis olla pottmütse mitu - vastavalt seelikutriipude värvile.

Ehted rahvariiete juurde

Panen pildi uuesti:

Metalliringis tegin preesi ja kõrvarõngad. Kõrvarõngastest on kuskil eespool pilt ka, samasugused nagu preesi otstes - punased kivid hõbedast pesas. Jajah, kõrvarõngad tegelikult ei ole Eesti rahvuslikud ehted, aga neid punaseid kive jäi järgi ja mõte oli nii ahvatlev :)

Ehtimise kohta on olemas aasta algul ilmunud Reet Piiri broshüür Helmekeed, veidi on ehete kandmisest juttu Igor Tõnuristi hästi asjalikus raamatus Rahvarõivakandja abiline. Ehete kohta on veel olemas Kaalu Kirme raamat Eesti rahvapärased ehted.

Helmekeed - tegin kaks lükitud keed, valgest korallist ja punastest klaashelmestest. Punased klaashelmed ja preesi punased kivid sobivad hästi Jüri seeliku punasega.

Tegelikult oleksid helmekeed vist pidanud lühemad olema, raamatutes on öeldud, et ülemine keekord oli päris ümber kaela - samas kui pilte vaadata, on nii ja naa.. Ja pigem olid värvilised helmed ikka vaheldumisi, mitte kaks rida ühevärvilisi. Värve võiks ka rohkem olla, tuhmimaid klaashelmeid, seelikutoonides. Ah, neid on lihtne teha, otsin teisi värve juurde ja teeb uued kui vaja läheb :)

Kui ma nüüd loen Tõnuristi raamatust üle, siis tegelikult oleks pidanud särgikaeluse kinnitama vitssõlega ja preesi panema allapoole, ainult Muhus oli silmadega prees kõrgel. No järgmine kord olen targem ja sügisel teen vitssõle ka valmis.

Rahvuslikud ehted võikski vist jagada kolmeks:
1) helmekeed - nendega on suhteliselt lihtne, peamine tegelikult, et liiga masinlikke ja kaasaegseid helmeid ei kasutaks .. India klaashelmed pidid kõige sobivamad olema;
2) sõled-preesid - neid võiks siis 2-3tk olla, kas vitssõlg+prees või vitssõlg+prees+kuhiksõlg;
3) hõbeketid, koos krõllide (õõnsad kaunistustega hõbehelmed) ja kodarrahadega.

Krõlle ja kodarrahasid võib panna ka helmekeede külge. Rasked suured hõbeketid on vast rohkem naiste teema ja praeguse hõbedahinna juures oleks need ikka väga kalliks läinud. Samas tegelikult võiks plaani võtta, krõlle oleks päris huvitav teha :)

Märkuseid Tõnuristi raamatust:
* pidulikud ehted on hõbedast ja need peavad olema puhtad ja särama, muust metallist ehted olid igapäevaste riiete juurde,
* eestlased kõrvarõngaid ei kandnud, rahvariiete juurde sobivad ainult tagasihoidlikud kõrvarõngad,
* suurem sõlg on alati väiksemast allpool,
* silmadega prees oli tavaliselt keskmine ehe, vitssõlest madalam, kuid kuhiksõlest ülalpool,
* Põhja-Eesti käised võib kinnitada vitssõlega või silmadega preesiga madalamalt, jättes kaeluse rohkem lahti, kust jäävad paistma helmekeed,
* värvilisi klaashelmeid võib kanda kõigi rahvariietega, v.a. setu riided - värvus eelistatavalt tumedam punane, pihlakapunane, roheline, sinine, ka valge ja värvitu klaas.
* rahvariiete juurde ei sobi - plekist suveniirmärgid, puidust ja õlgedest ehted, muud ehted,
* müntidega keesid oli 1-5 rida, igas ketis paaritu arv münte 1-9 tk, keskel asetses jõukamatel kodaraga raha(d), müntide "näod" või muud põhimotiivid on kees alati väljapoole.