Voolmaa, A. 1958. Teatmematerjalid. EA 64
2. Käised
Käised on osutunud küsitletud 80-aastaste objektide
lapsepõlves juba nende vanaemade kirstuvaraks.
Kõik aga teadsid, et käised on olnud vanemal ajal uhkeks,
pidulikuks riietusesemeks. Üldiselt kandmiselt on käised Kuusalu kihelkonnas
ära jäänud tõenäoliselt möödunud sajandi keskpaiku.
Käised olid tehtud peenest valgest linasest riidest,
ulatusid vaevalt vööni. Samuti kui särgil, puudusid käistelgi õlaõmblused ning
õlgadele olid õmmeldid piklikud ribad, õlalapid. Varrukad olid pikad, päras ja
suus kroogitud, värvlitega. Kaenla all olid neil, samuti kui särkidelgi,
kaenlaaluselapid – väikesed nelinurksed riidetükid. Käiste krae oli nii lai, et
seda sai maha pöörata. Esitükil keset rida oli pikuti lõigatud rinnalõhandik,
mille servad olid äärestatud kitsa palistusega. Kurgu alt kinnitati käised
preesiga, milleks oli kas väike siledaservaline vitssõlg või ka
sakiliseservaline laiema võruga hõbeprees.
Erinevalt särkidest, mille tagasihoidlikud kaunistused piirdusid
peamiselt valge linase niidiga tikkpalistusridadega õlalappidel, kaelusel ja
värvlitel, on käised hoolikalt kaunistatud.
Käiste alaäärel on olnud tikandusi sinise, punase ja
särjesapiga(?), samuti ka valge linase niidiga ažuurseid pilusid. Niihästi
tikandeile kui pilule on olnud peale õmmeldud üksteisest teatud vahega
asetsevad vasekarvalised umbes sõrmeotsasuurused sätendavad litrid. Missugused
need tikandid ja pilud täpselt olid, ei mäletanud aga ükski küsitletavatest,
kuna nad olid näinud vastavaid esemeid oma varajases lapsepõlves. Servas olnud
käistel valgest linasest riidest niplispits.
