Rääkisime rahvariietest ühes väikeses seltskonnas ja siis tegi üks sõbranna huvitava märkuse, millele ma varem polnud üldse mõelnud. Tema vanaema oli rahvariietest rääkides öelnud, et ka ühe küla piires olid rahvariided väga erinevad. Igas talus olid omad traditsioonilised väikesed erinevused, aga peamine erinevus oli olnud jõukuse järgi. Rikka talu noorik ja saunanaine käisid ikka väga erinevalt riides, eriti paistis see silma piduliku riietuse juures.
Tänapäeval on rahvariiete tegemine niigi tohutu ajakuluga tegevus, siis võiks ju teha ikkagi jõuka naise riided, mitte sauniku :)
Mis siis erinevuseks oli? Googeldamine ja raamatutes tuhlamine andis järgmise tulemuse.
Mannineni Eesti rahvariiete ajalugu kirjutab:
* jõukamatel olid triibuliste seelikute allservad kaunistatud, villane ääristus 15-20cm, koos värviliste ja kulla-hõbekarva paeltega, ka tikanditega,
* jõukamatel olid seelikud laiemad,
* käised olid jõukamatel tikitud siidiga, ka lastud linnas elukutselistel tikkijatel tikkida, vaesemad tikkisid ise villaste või puuvillaste lõngadega,
* kirikuskäimise põlled olid poeriidest, linased pidupõlled olid ohtralt ilustatud,
* Setumaal - jõukatel naistel oli 6-7 naela hõbedat kaelas (2,4-2,8kg),
* sõled olid hõbedast, vaesematel vasest, tinast või plekist,
* Lõuna-Eestis - mida suurem sõlg, seda rikkam inimene,
* Läänemaalt - kehvemad inimesed kandsid kaelas üksikuid rahasid, rikkamatel olid terved paatrid (hulga rahadega kaelakee),
* Alutagusel olnud rikkamatel naisterahvastel pidulikel puhkudel laiad hõbesõrmused peaaegu igas sõrmes.
Igor Tõnuristi Rahvarõivakandja abiline kirjutab:
* rahvariided on kostüüm, mis iseloomustab tema kandjat, kostüüm kui tervik - riietus, jalatsid, peakatted, kindad, sukad, ehted, soengud jne,
* käiste rinnaesine pole käiste allservani tavaliselt kaunistatud, mis tähendab seda, et näilist lagedust täitsid hoolikalt valitud ehted - mitmed sõled, preesid, helmed ja hõbeketid rahadega,
* Eesti naiste rahvariideid iseloomustab mitmesuguste ehete rohkus, kõige rikkalikumalt ehteid oli ehteid noorematel abielunaistel,
* hõbemüntidega keed moodustasid komplekti ühest kuni viiest ketireast, igas ketis paaritu arv münte ühest üheksani, keskel asetses jõukamatel kodaratega raha(d).
http://www.erm.ee/vanast/naitus/rahvariided/
* Rahvarõivaste pidulikkus väljendus materjali kvaliteedis ja hinnas, kaunistuste ja ehete rohkuses.
* Piduliku rõivastuse kaudu demonstreeris talupoeg oma jõukust ja sotsiaalset positsiooni külas. Rikkus väljendus rõivaesemete rohkuses, hinnalisemates materjalides ja kaunistustes, arvukamates ja kallimates ehetes.
* Jõukamate inimeste pidulikud ülerõivad - pikk-kuued olid peenemast villasest riidest, Lõuna-Eestis rikkalikumalt kaarusnööriga kaunistatud, Põhja-Eestis rohkemate voltidega kuue hännal.
* Hinnalisi helmeste, siid- ja kardlõngaga tikandeid, värvilisest ostuvillasest või siidriidest põlli, litreid ja kardpaelu, nahkpükse võisid endale lubada vaid jõukamad. Kehval sulasrahval seevastu olid vaid vähesed riideesemed, iseäranis vähe oli hinnalisi villaseid rõivaid. Vaesed panid ka pidupuhkudel selga linase seeliku, püksipaari.
* Kõige selgemini avaldus talurahva kihistumine ehetes, mis oli piduliku rõivakomplekti kõige kallim osa. Hupeli andmeil kandis nii mõnigi rikas talunaine rohkem kui 40 rubla väärtuses hõbeehteid kaelas ja rinnal, vaesed aga pidid leppima vask- ja tinaehetega.
http://www.laurentsiuse-selts.eu/pdf/Kuusalu_rahvariided.pdf
* rikkamate naiste põlled olid villased, vaesematel lihtsamast linasest riidest,
* rikkal noorikul võis ümbriku (vaipseeliku) allääres olla kaunistuseks helmestega tikitud punane kudrustükk ehk kõverik,
* rikkal naisel võis olla pottmütse mitu - vastavalt seelikutriipude värvile.
