Kuusalu põlled

Põllede kohta ütles Reet Piiri, et põlledega on kehvasti, põlled peeti enne ära kui nad muuseumi jõudsid.

ERM-i Kuusalu kataloogist leidsin ainult järgmised kaks suhteliselt ebahuvitavat põlle:

A624:64, toatüdruku põll, poeriidest, äärtel heegeldatud pits. Pilti muisis ei ole.
http://www.muis.ee/portaal/museaalview/493632

A639:27 põll. puuvillane. Pilti muisis ei ole.
http://www.muis.ee/portaal/museaalview/492844

A639:55 on üldse mingi töötlus, ei sobi rahvariiete juurde.

Ja rohkem põllesid Kuusalu kataloogis ei olnudki, teisipäeval lähen uuesti ERM-i, siis vaatan üle naaberkihelkondade põlled ja Põhja-Eesti põlled. No midagi võiks ju siiski leida ..

Voolmaa-Kaarma raamatus toodud uuema Kuusalu komplekti juures on järgmine Põhja-Eesti põll:
http://www.muis.ee/portaal/museaalview/507077
See pole ka see ..

Käisin teisipäeval Silja Nõu juures käisetikandeid arutamas. Muuhulgas ta kinnitas, et pottmütsi juurde  võib tõesti teha samast riidest ühevärvilise põlle, nii et see jääb tagavaravariandiks. Sellist lahja tikandiga suurt valget põlle mitte ei tahaks, samas jälle tanu on ilusam kui pottmüts .. aga noh, ehk aeg annab arutust :)

Põlledest on pikalt kirjutanud Aino Voolmaa Etnograafiamuusemu aastaraamatus XXVII, 1975.a. Põll Eesti rahvatraditsioonis, lk 131-163.

Samuti on natuke põlledest üldisemalt kirjutatud Mannineni raamatus Eesti rahvariiete ajalugu.

Stiilipuhas ja rahvapärastunud lilltikand

Allikas: Elle Vunder, Eesti rahvapärane taimornament tikandis.

Barokseid jäigalt raskepärase või natuurilähedase motiivistikuga dünaamilisi kirju leidub eriti rohkesti Risti ja Kihnu tanudel, kuid ka Järvamaa ja Virumaa linukatel, samuti Virumaa tanudel, harvem käistel.

Eriti looduslähedased, lopsakad ja maalilise ilmega on jõulisele väädile toetuvad siidtikandid Jõelähtme käistel. Ülevärvilised ja valgetikandidki on eriti kunstipärased ja pitsilised Risti ja Kihnu tanudel ning Jõelähtme ja Virumaa käistel.

Järvamaal ja idapoolsel Harjumaal, kus lopsakavormilisi tanukirju esineb vähem, on käisekirjadki väiksemaõielised, rahuliku, voogava liikumisega, kuid võrdlemisi värvi-, vormi- ja detailirikkad.

Rokokoolikke nõelamaalitehnikas elavailmelisi kirju leidub siin-seal lillkirjade levikupiirkondades, rohkem Järva- ja Virumaal ning Kihnus.

Stiilipuhaste, selgelt barokk-, rokokoo- või klassitsistliku dekoori valdkonda kuuluvate tikandite levikus ei ole märgata paikkondlikke erinevusi. Nii ühtesid kui teisi kirju, sageli täpselt samal kujul, võib leida lillkirjade mitmetes levikukeskustes. Rahvakunstile nii omase lokaalse omapära puudumine räägib selliste tikandite kuulumisest linna- või kutselise käsitöö valdkonda. Hiljem tikandid rahvapärastusid ja tekkisid omanäolised lokaalsed koolkonnad.

Rahvapärastunud lillkirjad
Rahvapärastunud lillkirjadel on mõneti teised tunnused kui stiilipuhastel tikanditel. Eelkõige torkab silma teatav üldistav laad.
Rahvapärastunud lillkirjadele on omane:
* tikkimismaterjalide odavus - koduvillane, linane, puuvillane,
* värvikäsitluse üheplaanilisus - domineerivad ühe-, kahe- ja kolmevärvilised tikandid,
* tikkimistehnikate lihtsus - madal-, vars-, lihtsamad võrgulised ja pinnatäitepisted,
* motiivid on tugevalt stiliseeritud - lamedapinnalised õied nagu kellukesekujulised tulbid, nelgid ja 4-12 kroonlehega avatud õied toetuvad nõtkele või jäigailmelisele väädile.

Põhja-Eesti lilltikand

Allikas: Vunder, Elle. Eesti rahvapärane taimornament tikandis.

Põhja-Eesti käistele ja tanudele levisid lillkirjalised kaunistused alates 18.saj I poolest. Alates 19.saj I poolest muutus lillmuster valitsevaks. Lilltikand pärineb Lääne-Euroopa 17.-18.saj professionaalsest tikandikunstist. Suurem osa lillkirjade tikkijatest on elanud linnades.

Barokk - 17.saj, 18.saj 1.veerand - ekstravagantne, esinduslikkust ja luksust taotlev, ekspressiivne, äärmiselt dünaamiline, plastilis-maalilise ilmega, kullas ja karras särav ornament. Augulis-võrgulised pinnad, pitsi imitatsioon tikandites. Päevalill, tulp. Ka roos, nelk, liilia, granaatõun.

Barokse tikandi kohta vt ERM-i teksti
Barokk tikub talutarre http://www.erm.ee/html/barokk/barokk.html

Rokokoo - 18.saj. keskpaik - elavus, mänglev liikumine, tujukas motiivijaotus, maaliline lenegants. Õrn-painduv joon, kerged õhulised pooltoonid või säravalt šateeritud (?), sujuvate tooniüleminekutega tikandid. Lisanduvad hiina lilled.

Klassitsism, 18.saj lõpp - väikeseõielised ja peened detailid.

Lääne-Euroopa lilldekoori eri stiilide silmapaistvale kajastumisele vaatamata on eesti lilltikand tugevasti rahvapärastunud. Omapära ja traditsiooni loova tegurina on eelkõige mõjunud lillkirjade kasutamisviis. Nimelt moodustavad nad kindlatele rahvarõiva osadele kohandatuna ääristava vööndina käistel ja tanudel bordüüre, linukate sabal ja pearättide nurgas aga ristkülikusse suletud ornamendistruktuure. Sellest tulenevalt on siinsete lillkirjade põhitunnuseks motiivide toetumine väätstruktuurile ja kogu ülesehituses valitsev telgsümmeetria.

Käiste- ja tanukirjade suurkirjadel on enamasti ülakirjad, milles horisontaalsele väädile toetuvad rütmilise või pideva motiivikordusega väikeõied, marjad, väädid jmt. Puuduvad allkirjad, neid asendavad pitsäärised.

Eesti rahvaomaste lilltikandite eritunnuseks on veel tikandipinda katvate litrite rohkus ning nende süsteemne paigutus.

Valged (harva ka sinised) linased, sageli hõbe- ja kuldkardniitides säravad mustad või värvilised siidtikandid, samuti ühe või mitmevärvilised villased tikandid on enamasti teostatud madalpistes või nõelmaali tehnikas. Viimast täiendavad loendamatud võrgulised ja pinnatäitepisted.

Lilledest on sagedasemad tulp, päevalill, roos, nelk, nartsiss, ka mõüned eksootilised idamaised liblikõielised ja sibullilled ning granaadipuu viljad. Harvem kohtame krüsanteemi, iirist, liiliat, akantust või lootoseõiest, palmetist ja vausabast lähtuvaid motiive. Põhimotiive täiendavad ormanemidi ainestikule vastavad pisiõied, pungad, lehed ja väädid. Motiivid on enamasti külg- või pealtvaates, eriti sageli aga läbilõikes, sest see võimaldas tikandeis luua võrgulis-pitsilisi pindu.Viimased on eriti rikkalikud detailirohke struktuuriga õitel.

ERM - Kuusalu rahvariided komplektid raamatutest

Kirjutan välja täpsemalt ka raamatutes toodud Kuusalu komplektid.

1. Voolmaa-Kaarma raamatus toodud vanem komplekt, 18.sajandist
Sinise pilutikandi ja niplispitsiga käised A509:4931, pilt olemas:
http://www.muis.ee/portaal/museaalview/501713
Vöö 18619, pilti ei ole, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/643171
Seeliku pärlitega tikitud äärekaunistus:
- Muhu pulmapõlle osa 7882, pilt olemas: http://www.muis.ee/portaal/museaalview/555243
- A291:531, määramata asukohalt, pilti ei ole, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/578861
Roheline põll A290:410, Kihnu, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/502520
Rõhud Harju-Madise A623:95.
Poolsukad Jõhvi A509:3174.
Soome sussid Haljala A559:164.
Seelik kirjelduste alusel.

2. Voolmaa-Kaarma raamatus toodud uuem komplekt, 19.sajandi keskelt.
Rikkaliku lilltikandiga käised, Kuusalu, 767, pilt olemas:  http://www.muis.ee/portaal/museaalview/526081
Kollasetriibuline seelik, Kuusalu,  A496:78, pilt olemas:  http://www.muis.ee/portaal/museaalview/624745
Vöö, Kuusalu, 770, pilt puudub. http://www.muis.ee/portaal/museaalview/520326
Pottmüts, Kuusalu, A509:680, pilt olemas: http://www.muis.ee/portaal/museaalview/506754
Põll, Põhja-Eesti, A509:4725, pilt olemas: http://www.muis.ee/portaal/museaalview/507077
Prees, Kuusalu, pilt puudub. http://www.muis.ee/portaal/museaalview/645451

3. Kurriku raamatus toodud komplekt
Rohelisetriibuline seelik, Kuusalu, 16139, pilt puudub. http://www.muis.ee/portaal/museaalview/643799
Lilltikandiga käised, Vaivara, 15568, pilt olemas http://www.muis.ee/portaal/museaalview/654601
Vöö, Kuusalu, 770, pilt puudub. http://www.muis.ee/portaal/museaalview/520326
Tanu, Viru-Jaagupi, viide: EKM 1508/52.

ERM - Kuusalu käised

Valged käised
766, lihtsad valged käised, all niplispits
http://www.muis.ee/portaal/museaalview/526079

5092, lihtsad valged käised, all niplispits
http://www.muis.ee/portaal/museaalview/552656

5095, valged käised, valge tikand, allserv ja krae ääristatud niplispitsiga
http://www.muis.ee/portaal/museaalview/552659

Värvilise lihtsa tikandiga käised
A639:66, väike punane tikand käiste allservas, krael ja varrukavärvlitel, hästi ilusad pitsid allääres, pisike pits kraeäärel
http://www.muis.ee/portaal/museaalview/493820

A509:4931, helesinisega pilutikand, litritega, all niplispits. Õlakutel ja varrukavärvlitel väike helesinine tikand. Need käised on Voolmaa-Kaarma raamatus musta seeliku juurde komplekti pandud.
http://www.muis.ee/portaal/museaalview/501713

A892:140, sinine pilutikand, litritega, allääres niplispits, krae ääres ka pits. Õlakutel ja varrukavärvlitel väike sinine tikand.
http://www.muis.ee/portaal/museaalview/521242

5102, tumesinise jämedakoelise tikandiga, allääres pits, muu kaunistamata
http://www.muis.ee/portaal/museaalview/552666


Lilltikandiga käised
A639:49, lihtne lilltikand, väike punane tikand õlakutel ja varrukavärvlitel, huvitav suur niplispits käiste allääres, väike pits krae ääres.
http://www.muis.ee/portaal/museaalview/493801

767, uhke lilltikand, pits käiste allääres puudub. Need käised on Voolmaa-Kaarma raamatus uuema kollasetriibulise seelikuga komplekti pandud, seal küll koos laia niplispitsiga, nii nagu vast algul oligi.
http://www.muis.ee/portaal/museaalview/526081

Hilisemad pluusid, pilte ega lisainfot Muisis ei ole.
A624-12, A639-28, A639-29, A639-30, A639-68, A639-68, A639:69, A639-126.

Kurriku raamatus on soovitatud Kuusalu rohelisetriibulise seeliku juurde hoopiski Vaivarast pärit suhteliselt jämeda lilltikandiga käiseid, ERM-i number 15568
http://www.muis.ee/portaal/museaalview/654601
Vist needsamad on toodud ka Eesti Tikandi I raamatus Kuusalu käistekirja nime all.

ERM - Kuusalu seelikud

ERM-i kogudes on olemas järgmised Kuusalu seelikud ja seelikuproovid:
1. A496:78, kollasetriibuline seelik, sama mis on Voolmaa-Kaarma raamatus. Seda seelikut on kõige enam tehtud ja seelikuriiet müüakse ka.
Muisis selle kohta mitu pilti olemas.  http://www.muis.ee/portaal/museaalview/624745
Kollasetriibuline seelik peaks olema uuem, 19.saj keskpaigast.

2. A639:65, sinisetriibuline seelik. Selle kohta arvas muuseumitöötaja, et esiteks ei ole see Kuusalule iseloomulik ja teiseks oli see seelik pärit inimeselt, kes oli õmblemist linnas õppinud, ka selle seeliku juurde käinud põll oli väga kummaline, kumera alläärega. Seega ilmselt tegemist omaloominguga ja seda ei maksaks vast kasutada. Pildid Muisis olemas.
http://www.muis.ee/portaal/museaalview/493819

3. A639:50, punasetriibuline seelik. Miskipärast oli see number kataloogikarbis Kuusalu lahtris.. aga  muuseumitöötaja karjatas selle peale, et see on ju Pühalepa seelik! Seega see ka ei sobi.

4. A831:114, rohelisetriibuline seelikukanga tükike.  Pilt Muisis olemas .Seelikut ennast kogudes ei ole. See peaks olema see teine levinum Kuusalu seelik, mis on toodud ka Kurriku 1938.a. raamatus.
http://www.muis.ee/portaal/museaalview/532151

Uurisin Kuusalu seelikute kohta Reet Piirilt, rohelise kohta kirjutas nii: "Lisaks on ka veel nö roheline, see on jäädvustatud Kurriku raamatus, kahjuks läks sõja ajal kaduma (esemete peidupaikadesse murti mõnel pool sisse ja varastati esemeid). Kurriku raamatu järgi on seda üsna palju tehtud, seal on triibustik õige, teiste puhul mis alles, annab võrrelda, ju see Kuusalugi siis on. See roheline on korjatud muuseumisse 1914, siis on vanuseks arvatud 120-140 aastat."

Ehk siis nii 19.saj algusest, vist siis vanem variant kui kollane ..

5. A831:115, eelmisele sarnane rohelisetriibuline seelikukanga tükikene, ainult pleekinum ja veidi teised toonid. Pilt Muisis olemas. Seelikut ennast kogudes ei ole.
http://www.muis.ee/portaal/museaalview/532152

6. Lisaks oli veel kaks alusseelikut, A624:9 ja A639:39. Tänapäeval ikka vist keegi enam mitut villast seelikut üksteise peal ei kanna :) Seega pole ka teemaks.

Ja ongi kõik! Õnnetult vähe, peaks ütlema.

Voolmaa-Kaarma raamatus toodud musta seelikut ERMi kogudes ei ole, raamatus on kokku pandud kirjelduste järgi ja mustrid üldse kust iganes, äärekaunistus nt Muhust ja põll Kihnust.
Must seelik kuulus vanema komplekti juurde, 18.sajandist.

Kuusalu rahvariided

Aga miks ma sinna ERM-i üldse läksin - sest nüüd vaja ikkagi endale ka rahvariided teha, lapse komplektiga sain kindluse kätte, et saan hakkama küll kui tahan :)
Tükk aega kõhklesin erinevate variantide vahel - ema suguvõsa on pärit Viljandi ja Tarvastu kihelkondadest, isa pärit Kuusalust ja ise olen ka seal sündinud, praegu elame Jüri kihelkonna maadel. Lõpuks langes valik ikkagi Kuusalu rahvariietele, tundusid kuidagi kõige õigemad :)

Kuusalu rahvariiete kohta on hea pilt Kolga muuseumi kodulehel:
http://www.kuusalu.ee/galerii/kolga_muuseum/slides/Laine%20Kadajase%20rahvariided.html

Vasakult teine komplekt on Kuusalu nooriku vanemad rahvariided, 18.sajandi lõpust. Komplekti kirjeldus ja õpetus on toodud Voolmaa-Kaarma raamatus, 1.osa lk 223-239. Seelikut ERM-is olemas ei ole, tehtud kirjelduste järgi. Seeliku allääre tikandi päritolu on määramata, aga Kuusalus olla sellised olnud. Põll on üldse Kihnu päritolu :)

Parempoolne komplekt on Kuusalu naise uuemad rahvariideid, 19.sajandi keskelt. Komplekti kirjeldus ja õpetus on toodud Voolmaa-Kaarma raamatus,1. osa lk 251-257. Pildil on teistsugune põll kui raamatus. Raamatus on valge tikandiga klaarpõll, pildil kuldne poeriidest põll, samast materjalist nagu pottmüts. Kuldse poeriidest põlle kohta küsisin Reet Piirilt ja tema arvas, et see siiski hästi ei sobi. Raamatus toodud valge tikandiga klaarpõlle kohta on ERM-is märgitud ainult, et pärit Põhja-Eestist.

1957.a. rahvariideraamatus Kuusalu rahvariideid ei ole.

1938.a. Kurriku rahvarõivaste raamatus on toodud veel üks Kuusalu komplekt, rohelisetriibulise seelikuga. Käised on värvilise jämeda villase tikandiga ja põlle komplektis ei ole üldse toodud. Pilti raamatus ei ole, ainult seelikuproovist, vööst, käisetikandist ja tanutikandist.

Kuusalu rahvariiete kohta on kohaliku Laurentsiuse seltsi kodulehel päris hea ülevaade:
http://www.laurentsiuse-selts.eu/pdf/Kuusalu_rahvariided.pdf