Kuusalu peakatted

Tanud ja pottmütsid
Pilt Muisis olemas:
768, lilltikandiga tanu http://www.muis.ee/portaal/museaalview/526082
A509:4245 lilltikandiga tanu, värvilised siidlõngad http://www.muis.ee/portaal/museaalview/605673
A509:680 valge paeltega pottmüts http://www.muis.ee/portaal/museaalview/506754 See pottmüts on Voolma-Kaarmaa raamatus Kuusalu uuema komplekti juures.
A509:3804 kabimüts, kaetud kirju siidiga http://www.muis.ee/portaal/museaalview/503586
A509:3817 kabimüts, kaetud mustrilise siidiga, lai äärepits http://www.muis.ee/portaal/museaalview/503948
A653:112 mustast siidist pottmüts http://www.muis.ee/portaal/museaalview/606898

Pilti Muisis ei ole:
17085, pruuditanu, siidi ja karraga tikitud http://www.muis.ee/portaal/museaalview/646107

Muud peakatted
Pilt Muisis olemas:
643 punane müts http://www.muis.ee/portaal/museaalview/526763
774 müts http://www.muis.ee/portaal/museaalview/526097
5103 noorikurätt http://www.muis.ee/portaal/museaalview/552667
12717 pärg http://www.muis.ee/portaal/museaalview/651718
16147 meeste must nahkmüts http://www.muis.ee/portaal/museaalview/643806
A565:1225, vup, helehall siidist lehv http://www.muis.ee/portaal/museaalview/476386
A565:1226 noore naise vup, peenelt plisseeritud roosast batistist, valgete kunstlilledega ja mustast sametist lehviga http://www.muis.ee/portaal/museaalview/476387
A624:69 oub, traatalus kaetud musta tärgeldatud marliga, peale õmmeldud must leinakrepist lehv http://www.muis.ee/portaal/museaalview/493637
A624:71 oub, raudtraat alus kaetud hallika,linase riidega, peale õmmeldud must leinakrepist lehv http://www.muis.ee/portaal/museaalview/493641
A624:90 pealips, raudtraatalus kaetud valge-sinikirju puuvillase riidega, peale on õmmeldud mustast siidpaelast lehv http://www.muis.ee/portaal/museaalview/494582
A639:41 leinarätik mustast siidist, pitsiga kaunistatud http://www.muis.ee/portaal/museaalview/493793
A639:42 pearätik http://www.muis.ee/portaal/museaalview/493794
A639:54 pärg, punasest atlassiidist, pärl- ja littertikandiga http://www.muis.ee/portaal/museaalview/493807
A639:58 heegeldatud naistemüts http://www.muis.ee/portaal/museaalview/493811
A639:67 pärg, tumesinisest atlass-siidist, kaunistatud http://www.muis.ee/portaal/museaalview/493821

Pilti Muisis ei ole:
16142 tuisumüts, suur must vateeritud http://www.muis.ee/portaal/museaalview/643802
A624:68 pitsrätik, paelpitstehnikas, must, taimornamendiga http://www.muis.ee/portaal/museaalview/493636
A639:39 siidrätik, must, narmastega http://www.muis.ee/portaal/museaalview/493790
A639:45 naistekübar http://www.muis.ee/portaal/museaalview/493797
A639:56 naiste müts, valge, linanehttp://www.muis.ee/portaal/museaalview/493809
A639:57 naiste müts, panamasiidist http://www.muis.ee/portaal/museaalview/493810
A639:59 naistemüts, linane, kaunistatud risheljöötikandiga http://www.muis.ee/portaal/museaalview/493812
A639:150 müts, kootud mustast ja kollasest villasest lõngast http://www.muis.ee/portaal/museaalview/491876
A639:151 kootud müts http://www.muis.ee/portaal/museaalview/491877
A639:180 õlgkübar http://www.muis.ee/portaal/museaalview/492810

Kuusalu vööd

Selleks aastaks suur tööhooaeg läbi, saab jälle hobidega ka tegeleda :)

Kuusalu vöödest on ERM-is olemas järgmised.
Pilt ERM-i andmebaasis olemas:
A771 punakaspruun-roheline-sinine http://www.muis.ee/portaal/museaalview/526086, ka Eesti vööde raamatus pilt 76
A12722 pruun-roheline http://www.muis.ee/portaal/museaalview/651722
A 18619 pruun http://www.muis.ee/portaal/museaalview/643171, see vöö on Voolma-Kaarmaa raamatus valitud Kuusalu vanema komplekti juurde

Muisis pilte pole, aga on olemas raamatutes:
A770 http://www.muis.ee/portaal/museaalview/520326. Pilt on olemas Eesti vööde raamatus, pilt 76, kollakasroheline-punane-roheline. See vöö on Voolma-Kaarmaa raamatus valitud Kuusalu uuema kollase seelikuga komplekti juurde. Sama vöö on valitud ka Kurriku raamatus rohelise seeliku juurde. Seega ehk siis kõige populaarsem Kuusalu vöö. Hm, on igatahes ilusamaid vöösid olemas :)
A5104 http://www.muis.ee/portaal/museaalview/552668, pilt on olemas Eesti vööde raamatus, pilt 79, männikäbi kiri (meenutab kaheksakanda), värvid punane-tumeroheline

Pilte pole:
A773 http://www.muis.ee/portaal/museaalview/526092
A16191 http://www.muis.ee/portaal/museaalview/644850
A18620 (kaardil olnud kirjelduse järgi sinine, roheline, pruun) http://www.muis.ee/portaal/museaalview/643172
A509:1056 (kaardil olnud kirjelduse järgi tumesinine, punane)http://www.muis.ee/portaal/museaalview/501035
A509:1158 (kaardil olnud kirjelduse järgi punakaspruun, helesinine, tumeroosa) http://www.muis.ee/portaal/museaalview/502031
A 509:1542 http://www.muis.ee/portaal/museaalview/505120
võrkvöö, pilti ei ole http://www.muis.ee/portaal/museaalview/645981

Kuusalu põlled

Põllede kohta ütles Reet Piiri, et põlledega on kehvasti, põlled peeti enne ära kui nad muuseumi jõudsid.

ERM-i Kuusalu kataloogist leidsin ainult järgmised kaks suhteliselt ebahuvitavat põlle:

A624:64, toatüdruku põll, poeriidest, äärtel heegeldatud pits. Pilti muisis ei ole.
http://www.muis.ee/portaal/museaalview/493632

A639:27 põll. puuvillane. Pilti muisis ei ole.
http://www.muis.ee/portaal/museaalview/492844

A639:55 on üldse mingi töötlus, ei sobi rahvariiete juurde.

Ja rohkem põllesid Kuusalu kataloogis ei olnudki, teisipäeval lähen uuesti ERM-i, siis vaatan üle naaberkihelkondade põlled ja Põhja-Eesti põlled. No midagi võiks ju siiski leida ..

Voolmaa-Kaarma raamatus toodud uuema Kuusalu komplekti juures on järgmine Põhja-Eesti põll:
http://www.muis.ee/portaal/museaalview/507077
See pole ka see ..

Käisin teisipäeval Silja Nõu juures käisetikandeid arutamas. Muuhulgas ta kinnitas, et pottmütsi juurde  võib tõesti teha samast riidest ühevärvilise põlle, nii et see jääb tagavaravariandiks. Sellist lahja tikandiga suurt valget põlle mitte ei tahaks, samas jälle tanu on ilusam kui pottmüts .. aga noh, ehk aeg annab arutust :)

Põlledest on pikalt kirjutanud Aino Voolmaa Etnograafiamuusemu aastaraamatus XXVII, 1975.a. Põll Eesti rahvatraditsioonis, lk 131-163.

Samuti on natuke põlledest üldisemalt kirjutatud Mannineni raamatus Eesti rahvariiete ajalugu.

Stiilipuhas ja rahvapärastunud lilltikand

Allikas: Elle Vunder, Eesti rahvapärane taimornament tikandis.

Barokseid jäigalt raskepärase või natuurilähedase motiivistikuga dünaamilisi kirju leidub eriti rohkesti Risti ja Kihnu tanudel, kuid ka Järvamaa ja Virumaa linukatel, samuti Virumaa tanudel, harvem käistel.

Eriti looduslähedased, lopsakad ja maalilise ilmega on jõulisele väädile toetuvad siidtikandid Jõelähtme käistel. Ülevärvilised ja valgetikandidki on eriti kunstipärased ja pitsilised Risti ja Kihnu tanudel ning Jõelähtme ja Virumaa käistel.

Järvamaal ja idapoolsel Harjumaal, kus lopsakavormilisi tanukirju esineb vähem, on käisekirjadki väiksemaõielised, rahuliku, voogava liikumisega, kuid võrdlemisi värvi-, vormi- ja detailirikkad.

Rokokoolikke nõelamaalitehnikas elavailmelisi kirju leidub siin-seal lillkirjade levikupiirkondades, rohkem Järva- ja Virumaal ning Kihnus.

Stiilipuhaste, selgelt barokk-, rokokoo- või klassitsistliku dekoori valdkonda kuuluvate tikandite levikus ei ole märgata paikkondlikke erinevusi. Nii ühtesid kui teisi kirju, sageli täpselt samal kujul, võib leida lillkirjade mitmetes levikukeskustes. Rahvakunstile nii omase lokaalse omapära puudumine räägib selliste tikandite kuulumisest linna- või kutselise käsitöö valdkonda. Hiljem tikandid rahvapärastusid ja tekkisid omanäolised lokaalsed koolkonnad.

Rahvapärastunud lillkirjad
Rahvapärastunud lillkirjadel on mõneti teised tunnused kui stiilipuhastel tikanditel. Eelkõige torkab silma teatav üldistav laad.
Rahvapärastunud lillkirjadele on omane:
* tikkimismaterjalide odavus - koduvillane, linane, puuvillane,
* värvikäsitluse üheplaanilisus - domineerivad ühe-, kahe- ja kolmevärvilised tikandid,
* tikkimistehnikate lihtsus - madal-, vars-, lihtsamad võrgulised ja pinnatäitepisted,
* motiivid on tugevalt stiliseeritud - lamedapinnalised õied nagu kellukesekujulised tulbid, nelgid ja 4-12 kroonlehega avatud õied toetuvad nõtkele või jäigailmelisele väädile.

Põhja-Eesti lilltikand

Allikas: Vunder, Elle. Eesti rahvapärane taimornament tikandis.

Põhja-Eesti käistele ja tanudele levisid lillkirjalised kaunistused alates 18.saj I poolest. Alates 19.saj I poolest muutus lillmuster valitsevaks. Lilltikand pärineb Lääne-Euroopa 17.-18.saj professionaalsest tikandikunstist. Suurem osa lillkirjade tikkijatest on elanud linnades.

Barokk - 17.saj, 18.saj 1.veerand - ekstravagantne, esinduslikkust ja luksust taotlev, ekspressiivne, äärmiselt dünaamiline, plastilis-maalilise ilmega, kullas ja karras särav ornament. Augulis-võrgulised pinnad, pitsi imitatsioon tikandites. Päevalill, tulp. Ka roos, nelk, liilia, granaatõun.

Barokse tikandi kohta vt ERM-i teksti
Barokk tikub talutarre http://www.erm.ee/html/barokk/barokk.html

Rokokoo - 18.saj. keskpaik - elavus, mänglev liikumine, tujukas motiivijaotus, maaliline lenegants. Õrn-painduv joon, kerged õhulised pooltoonid või säravalt šateeritud (?), sujuvate tooniüleminekutega tikandid. Lisanduvad hiina lilled.

Klassitsism, 18.saj lõpp - väikeseõielised ja peened detailid.

Lääne-Euroopa lilldekoori eri stiilide silmapaistvale kajastumisele vaatamata on eesti lilltikand tugevasti rahvapärastunud. Omapära ja traditsiooni loova tegurina on eelkõige mõjunud lillkirjade kasutamisviis. Nimelt moodustavad nad kindlatele rahvarõiva osadele kohandatuna ääristava vööndina käistel ja tanudel bordüüre, linukate sabal ja pearättide nurgas aga ristkülikusse suletud ornamendistruktuure. Sellest tulenevalt on siinsete lillkirjade põhitunnuseks motiivide toetumine väätstruktuurile ja kogu ülesehituses valitsev telgsümmeetria.

Käiste- ja tanukirjade suurkirjadel on enamasti ülakirjad, milles horisontaalsele väädile toetuvad rütmilise või pideva motiivikordusega väikeõied, marjad, väädid jmt. Puuduvad allkirjad, neid asendavad pitsäärised.

Eesti rahvaomaste lilltikandite eritunnuseks on veel tikandipinda katvate litrite rohkus ning nende süsteemne paigutus.

Valged (harva ka sinised) linased, sageli hõbe- ja kuldkardniitides säravad mustad või värvilised siidtikandid, samuti ühe või mitmevärvilised villased tikandid on enamasti teostatud madalpistes või nõelmaali tehnikas. Viimast täiendavad loendamatud võrgulised ja pinnatäitepisted.

Lilledest on sagedasemad tulp, päevalill, roos, nelk, nartsiss, ka mõüned eksootilised idamaised liblikõielised ja sibullilled ning granaadipuu viljad. Harvem kohtame krüsanteemi, iirist, liiliat, akantust või lootoseõiest, palmetist ja vausabast lähtuvaid motiive. Põhimotiive täiendavad ormanemidi ainestikule vastavad pisiõied, pungad, lehed ja väädid. Motiivid on enamasti külg- või pealtvaates, eriti sageli aga läbilõikes, sest see võimaldas tikandeis luua võrgulis-pitsilisi pindu.Viimased on eriti rikkalikud detailirohke struktuuriga õitel.

ERM - Kuusalu rahvariided komplektid raamatutest

Kirjutan välja täpsemalt ka raamatutes toodud Kuusalu komplektid.

1. Voolmaa-Kaarma raamatus toodud vanem komplekt, 18.sajandist
Sinise pilutikandi ja niplispitsiga käised A509:4931, pilt olemas:
http://www.muis.ee/portaal/museaalview/501713
Vöö 18619, pilti ei ole, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/643171
Seeliku pärlitega tikitud äärekaunistus:
- Muhu pulmapõlle osa 7882, pilt olemas: http://www.muis.ee/portaal/museaalview/555243
- A291:531, määramata asukohalt, pilti ei ole, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/578861
Roheline põll A290:410, Kihnu, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/502520
Rõhud Harju-Madise A623:95.
Poolsukad Jõhvi A509:3174.
Soome sussid Haljala A559:164.
Seelik kirjelduste alusel.

2. Voolmaa-Kaarma raamatus toodud uuem komplekt, 19.sajandi keskelt.
Rikkaliku lilltikandiga käised, Kuusalu, 767, pilt olemas:  http://www.muis.ee/portaal/museaalview/526081
Kollasetriibuline seelik, Kuusalu,  A496:78, pilt olemas:  http://www.muis.ee/portaal/museaalview/624745
Vöö, Kuusalu, 770, pilt puudub. http://www.muis.ee/portaal/museaalview/520326
Pottmüts, Kuusalu, A509:680, pilt olemas: http://www.muis.ee/portaal/museaalview/506754
Põll, Põhja-Eesti, A509:4725, pilt olemas: http://www.muis.ee/portaal/museaalview/507077
Prees, Kuusalu, pilt puudub. http://www.muis.ee/portaal/museaalview/645451

3. Kurriku raamatus toodud komplekt
Rohelisetriibuline seelik, Kuusalu, 16139, pilt puudub. http://www.muis.ee/portaal/museaalview/643799
Lilltikandiga käised, Vaivara, 15568, pilt olemas http://www.muis.ee/portaal/museaalview/654601
Vöö, Kuusalu, 770, pilt puudub. http://www.muis.ee/portaal/museaalview/520326
Tanu, Viru-Jaagupi, viide: EKM 1508/52.

ERM - Kuusalu käised

Valged käised
766, lihtsad valged käised, all niplispits
http://www.muis.ee/portaal/museaalview/526079

5092, lihtsad valged käised, all niplispits
http://www.muis.ee/portaal/museaalview/552656

5095, valged käised, valge tikand, allserv ja krae ääristatud niplispitsiga
http://www.muis.ee/portaal/museaalview/552659

Värvilise lihtsa tikandiga käised
A639:66, väike punane tikand käiste allservas, krael ja varrukavärvlitel, hästi ilusad pitsid allääres, pisike pits kraeäärel
http://www.muis.ee/portaal/museaalview/493820

A509:4931, helesinisega pilutikand, litritega, all niplispits. Õlakutel ja varrukavärvlitel väike helesinine tikand. Need käised on Voolmaa-Kaarma raamatus musta seeliku juurde komplekti pandud.
http://www.muis.ee/portaal/museaalview/501713

A892:140, sinine pilutikand, litritega, allääres niplispits, krae ääres ka pits. Õlakutel ja varrukavärvlitel väike sinine tikand.
http://www.muis.ee/portaal/museaalview/521242

5102, tumesinise jämedakoelise tikandiga, allääres pits, muu kaunistamata
http://www.muis.ee/portaal/museaalview/552666


Lilltikandiga käised
A639:49, lihtne lilltikand, väike punane tikand õlakutel ja varrukavärvlitel, huvitav suur niplispits käiste allääres, väike pits krae ääres.
http://www.muis.ee/portaal/museaalview/493801

767, uhke lilltikand, pits käiste allääres puudub. Need käised on Voolmaa-Kaarma raamatus uuema kollasetriibulise seelikuga komplekti pandud, seal küll koos laia niplispitsiga, nii nagu vast algul oligi.
http://www.muis.ee/portaal/museaalview/526081

Hilisemad pluusid, pilte ega lisainfot Muisis ei ole.
A624-12, A639-28, A639-29, A639-30, A639-68, A639-68, A639:69, A639-126.

Kurriku raamatus on soovitatud Kuusalu rohelisetriibulise seeliku juurde hoopiski Vaivarast pärit suhteliselt jämeda lilltikandiga käiseid, ERM-i number 15568
http://www.muis.ee/portaal/museaalview/654601
Vist needsamad on toodud ka Eesti Tikandi I raamatus Kuusalu käistekirja nime all.