Kuusalu käised

Voolmaa, A. 1958. Teatmematerjalid. EA 64

2. Käised

Käised on osutunud küsitletud 80-aastaste objektide lapsepõlves juba nende vanaemade kirstuvaraks.

Kõik aga teadsid, et käised on olnud vanemal ajal uhkeks, pidulikuks riietusesemeks. Üldiselt kandmiselt on käised Kuusalu kihelkonnas ära jäänud tõenäoliselt möödunud sajandi keskpaiku.

Käised olid tehtud peenest valgest linasest riidest, ulatusid vaevalt vööni. Samuti kui särgil, puudusid käistelgi õlaõmblused ning õlgadele olid õmmeldid piklikud ribad, õlalapid. Varrukad olid pikad, päras ja suus kroogitud, värvlitega. Kaenla all olid neil, samuti kui särkidelgi, kaenlaaluselapid – väikesed nelinurksed riidetükid. Käiste krae oli nii lai, et seda sai maha pöörata. Esitükil keset rida oli pikuti lõigatud rinnalõhandik, mille servad olid äärestatud kitsa palistusega. Kurgu alt kinnitati käised preesiga, milleks oli kas väike siledaservaline vitssõlg või ka sakiliseservaline laiema võruga hõbeprees. 

Erinevalt särkidest, mille tagasihoidlikud kaunistused piirdusid peamiselt valge linase niidiga tikkpalistusridadega õlalappidel, kaelusel ja värvlitel, on käised hoolikalt kaunistatud.

Käiste alaäärel on olnud tikandusi sinise, punase ja särjesapiga(?), samuti ka valge linase niidiga ažuurseid pilusid. Niihästi tikandeile kui pilule on olnud peale õmmeldud üksteisest teatud vahega asetsevad vasekarvalised umbes sõrmeotsasuurused sätendavad litrid. Missugused need tikandid ja pilud täpselt olid, ei mäletanud aga ükski küsitletavatest, kuna nad olid näinud vastavaid esemeid oma varajases lapsepõlves. Servas olnud käistel valgest linasest riidest niplispits.

 

Jutt Kuusalu särkidest

Voolmaa, A. 1958. Teatmematerjalid. EA 64, Kuusalu rahvarõivad.

a) Naiserõivastus.

1. Särk

Särk tehti kahest materjalist: pihaosa peenemast linasest riidest, kuna vöökohast allapoole õmmeldi takune särgialune / särgialus / jätk.

Särgi laiuseks võeti kanga laius. Alla õmmeldi külgedele väikesed siilud. Pikkuseks ulatus särk poole sääreni. Alaäärde tehti ca ½ cm laiune palistus – ega riiet raisata polnud.

Särgi pihaosale õlaõmblusi ei tehtud vaid riie murti kahekordselt kokku, nii et üks pool moodustas esi, teine seljaosa. Õlgadele kinnitati tikkpistes piklikud, 3 cm laiused õlalapid.

Õlalapp pandi eraldi riidetükkidest, mitte ei pööratud õögadele kaelaaugust väljalõigatavast riidest. Õhtlasi on teatatud alates 1870ndast aastast, et sel ajal on tehtud naiste särke ka hoopis ilma õlalappideta, eeskätt just rannikualal.

Kaelaauku on lõigatud naiste särkidele nii, et see tagant jäi täiesti sirge (s.o lõigati ainult piki õlajoont) ning vaid eest võeti pisut kaaresse. Kaelaauk lõigati küllaltki lai. Selja tagant, õlalapist õlalapini, koguti kaelaaugu serv tihedatesse kroogetesse, kroogiti. Ette krookeid ei pandud, sest eest vähendasid kaelaava avarust kinnise palistused. Nimelt keset esitükki lõigati pikem või lühem pikiti lõhe. Mõnede teadete järele on see lõhe ulatunud ligi vööni, enamike objektide andmeil on aga naiste särkide rinnaesise lõhed olnud lõhemad – kas poolest rinnast saadik või veelgi lühemad. Rinnalõhe vasempoolse, kinnise alla jääv serv palistati pahemale poole pööratud palistustega, paremale s.o pealmisele servale õmmeldi aga ca 2-sõrme laiune eraldi riba, esimene tükk. See riba kinnitati valge linase niidiga tikkpistes, tikati. M.Huusmann teadis, et see riba olevat kinnitatud mitte kinniseserva peale, vaid alla, s.o pahemale poolele. Kinnise alaots palistati. Kinnise parempoolne serv asetati pahempoolse serva peale, moodustades ülekäigu. Kinnise alaotsa juurde seati üks kuni kaks väikest, vabalt langevat volti.

Mõnikord on aga rinnalõhe ääristatud kitsa, pahemale poole pööratud palistusega.

Kaelaava serva külge õmmeldi umbes 2 cm laiune kahekordsest riidest riba – kaelus. See oli väike püstkrae, kuid kraeks seda ei nimetatud.

Särgikaelus kinnitati kas preesiga, paeltega või nööpidega.

Prees olnud väikese siledaservalise võru kujuline, hõbedast, pealt kirjatud (seega väike vitssõlg).

ERMi külastus

Täna oli rahvarõivakooli ERM-i päev. Tutvustati erinevaid kogusid, vaatasime esemeid ja tuhlasime kartoteegikastides. Pikk ja tore päev oli :) Aitäh juhendajatele ja muuseumitöötajatele - kes päeva lõpuks paistsid ikka päris väsinud olema.

Muuhulgas leidsin etnograafiliste jooniste seast ühe täiesti uue käisekirja ja vöökirja, mida mina varem näinud ei ole.

Oma pildid ja ERM-i pildilingid olen kokku kogunud oma Pinteresti seinale:
http://pinterest.com/kristateearu/kuusalu/

Vaatasin üle kõikvõimalikud kogud Kuusalu osas ja leidsin päris põneva asja - Aino Voolmaa käsikirjalise kokkuvõtte Kuusalu kogumisretkest, Kuusalu rahvariietest, aastast 1958. Tegin koopiad, trükin lühendatult ümber ja panen siia üles.


 

Parimad vöölõngad

Kes on vööd kudunud, see teab kui oluline on õige materjal. Hea materjaliga läheb töö ludinal, kehvaga on paras piin.

Piia Rand, keda on nimetatud "rahvarõivavöö spetsialistiks" kinnitab, et parimad kirjalõngad on tugevad tiheda keeruga villased lõngad. Maavillase lõnga numbriks on 8/3.

 Poe lõngadest võivad sobida järgmised nimetused:
* Jil (Liannist) 100% villane, päris head toonid, aga algajal võib katkeda.
 * Juvel (Abakhanist)  100% villane
* 7 venda  Novita 75% villane (ei kulu kudumise käigus nii lihtsalt läbi)

Põhjalõngaks on sobiv pleegitatud, (mitte valgendatud) (2)3-4-kordne linane niit.
Lumivalge linane pole kõige parem. Hea tooni saab halli linast pisut Ace-ga töödeldes. Tugevus on alles jäänud, aga liigne hall on välja tulnud.

Seelikukangaste kudujad ja müüjad

Rahvarõivaseeliku kangaid on liikvel väga erinevaid. Proovin siia kokku koguda, mida leidnud olen. Palun, lisage oma kommentaare!

Kangastelgedel saab kududa kolme peamist liiki kangast:

1) labane ehk koerips, ainsana kahepoolne, kõige paksem ja kõige vastupidavam.
2) atlas - see peaks olema see kõige levinum ja odavam ühepoolne Läti masinkootud kangas,
3) toimne - too diagonaaltriibuline kude, pole näinud sellist seelikukangast ..

Läti masinkootud kangast tegin ma tüdrukule seeliku, kuna tahtis kerget ja õhukest. Endale seda ei taha, liiga kare ja "pole ikka see õige".

Esialgu olen suutnud tuvastada järgmised rahvarõivaseeliku kanga kudujad ja müüjad:

Hestiakoda
Info järgmine:
1) Lätis kootakse ühepoolseid, atlas ja toimses koes mehaanilistel masinatel, st. et põhivärv, Kuusalu puhul roheline, jookseb masinal ja kõik ülejäänud värvid kootakse käsitsi. Hind oli ca 40 eurot meeter.
http://www.public.fotki.com/elegia/1/villased-rahvar/12-08-10-021-jpg.html
2) Eestis kootakse masinaga atlaskoes villast kangast, laius u. 1.85m, võimalik kududa kuni 8 värvi.
3) Lätis kootakse käsitsi Muhu kollased, oranžid ja kahepoolsed kangad.
http://www.public.fotki.com/elegia/1/villased-rahvar/muhukol1avilljpg.html
http://www.public.fotki.com/elegia/1/villased-rahvar/12-09-027.html
Hind on 46€/m, kanga laius 1.40m, orienteeruv täiteaeg 2 kuud.

Rahvarõiva Nõuandekoda Pikk 15
Läti masinkootud ühepoolne kangas 150 cm lai, 48 eurot meeter.
Eestis masinkootud ühepoolne kangas, 195cm, 48 eurot meeter.

Eesti Käsitöö Maja, Pikk 22
Seal nägin 315cm juppi käsitsikootud Kuusalu seelikukangast, 87cm lai, paraku ühepoolne atlaskoes(?) ja üle 100 euro meeter ..

Viru Käsitöö Salong
Päringule sain sellise vastuse:
Kanga meetri hind on 48.- €. Kangas on kahepoolne, laius 96 cm.

Telgedel käsitsikudujad:

Tiina Unt, unttiina@gmail.com
Vastus päringule: Kolmemeetrise sõlmitud lõimeotstega pressitud tüki saab 240-ga (ehk siis 80 eurot meeter), seelikuksõmblemine 25 eurot lisaks.Otsad sõlmimata (võtab 3 tundi)  ja pressimata (võtab 2 tundi) saab 225-ga. Kui tahetakse 15 värviga triibustikku normaalse 7-8 asemel ja seejuures ei ole laiemaid triipe kui poolesentimeetrised, peaks sellest eraldi rääkima. Seelikukanga laius on 110 cm.

Info Isetegija foorumist: Peaaegu muuseumieseme koopiana koob Kadri Vissel, ise värvib lõngad, koob nii nagu peab, tihedas ripskoes: kadri@setomaa.ee Kadri on lõpetanud Viljandi KA, nii et teab mida teeb. Kadri vastus päringule: Praegu on järjekord niivõrd pikaks veninud, et ei julge hetkel rohkem töid ette võtta ja lubadusi anda. Soovitas pöörduda Jana Saare poole, kes samuti kangakudumises kodus on,  e-posti aadress jana.saar@italmoto.ee.

Virumaa lilltikand

Oh, üks post jäänud enne draftiks.

Allikas: Elle Vunder, Eesti rahvapärane taimornament tikandis
Materjalist ja värvidest on Virumaal eriti levinud:
* valge, tumesinine või helesinine linane,
* punane puuvillane koos sinise või valge linasega,
* must ja tumepruun villane,
* mitmesugused kahe- või kolmevärvilise villase kombinatsioonid.
Kuid leidub ja väga rikkalikke, värvikontrastidele üles ehitatud lahendusi.

Baroksete tikandite loomuliku jätkuna valitsevad ülevaatlikud, lihtsa joonisega, kuid võrdlemisi väikesevormilistest kellukatest ja avatud õitest bordüürid.

Sageli on stiliseerimise tulemusena loodud üsna primitiivseid, kohmakaid ja rahvakunstile nii omaseid geometriseeritud õisi, mille algupära on raskesti määratav.

Kogu Virumaal on eriti armastatud lihtne bordüüriskeem, kus väät liigub kapsarauakujuliselt tõusude ja langustega motiivilt motiivile, nii et väädi põhjas istub tavaliselt kellukas, harja küljes aga ripub avatud ümarõis. Mitmekesise õiekooslusega tikandeis on sageli kasutatud ka ebakorrapäraselt arenevat vääti.

Kesk- ja Ida-Virumaa kihelkondades on levinud korrektse joonisega eredavärvilised villased tikandid, milles sinusoidaalselt lainetava väädi katkestavad 6-10 kroonlehega avatud õied ja kellukad. Prototüübiks näivad siin olevat mitmed mustad siidtikandid.

Virumaa keskosas on tuntud iselaadne kelluka ja poollahtise punga aheldusele loodud punane-sinine tikand, kus madala teravatipulise väädi lohust kasvavad välja üksikud lehtede ja marjadega oksad.
Läänepoolsel Virumaal on levinud omapäraste pundunud vormidega tikandikirjad.

Virumaa rahvatikandites avaldub võrdlemisi ühtne laad, mis ei luba neid segi ajada mõne teise piirkonna tikanditega.

Minu rahvarõivas - särgist sõbani

See on nüüd küll kergelt üle võlli, aga sinna rahvarõivakooli ma nüüd läksin..
http://rahvaroivad.folkart.ee/koolitus/kursused/minu-rahvaroivas-sargist-sobani
Kaheaastane programm, üks nädalavahetus kuus + iseseisev töö.

Üleeile oli esimene tutvustav loeng. Hämmastavalt suur grupp - üle 30 inimese oli kohal. Eks siis ole lootust, et ka kevadeks ja järgmiseks aastaks jääb piisavalt osalejaid :) Ja Kuusalu riideid plaanis vähemalt neli inimest teha, kellega rääkida jõudsin.


Põhiprogramm sisaldab tikkimist, lõigete konstrueerimist ja õmblemist, Juhendajateks tikkimisguru Silja Nõu ja õmblemise osas Kübe Koppelmann.
27. ja 28. septembril on ERM-i päev.
Detsembriks peaksid käised tikitud olema. HUH!

Väike ülevaade materjalidest, mida oktoobri alguseks hankima peab.

*Linane riie, 150cm laiusega.
Käiste jaoks 150cm, alussärgi jaoks üks pikkus, no 120cm ja tikkimise alusriide jaoks veel pool meetrit (see võiks ka mingi muu tavaline linane riie olla, aga kuna peenikest pole, siis tuleb osta). Ja natuke peale, kokkuminemise jagu ja proovilappideks. Kokku 3,5 meetrit.
Müüakse nt: Karja tn Trend Tekstiilist, Eesti Tekstiili poes, samas lähedal Linamajas, varem D-terminaali juures asunud linapood olla kolinud Tallinn-Väikese juurde.
Ostsin eile Trend Tekstiilist ära, ilus riie, 11 eurot meeter. Ilmselgelt oleks kuskilt ka odavamalt saanud :)
Linane riie tuleb 90-kraadise veega ja pesuvahendiga pesumasinaga läbi pesta. Kokku peaks minema meetri pealt ca 5cm. Triikida niiskena.
* Suur tikkimisraam, kuhu terve käiste mustriosa saab korraga peale panna. Lubati kohapealt organiseerida, 27 eurot.
* Tushikalka ja sellele kirjutav peenike must vildikas. Pole aimu ka, kuidas võiks välja näha "tushikalka" :) Loodetavasti Vunderist ikka saab.
* Niidirullikujulise otsaga nööpnõelu. No vast kontoritarvete poest leiab.

Seelikuriide võib osta, kui ei ole aega või soovi ise kududa. Kaalub seda mõtet veel, aga pigem vist ikka ostan - kui leiab sobiva ..

Vöölõngadeks pidid sobima 7 venda või Jõgeva kolmekordne.