Voolmaa, A. 1958. Teatmematerjalid. EA
64, Kuusalu rahvarõivad.
a) Naiserõivastus.
1. Särk
Särk tehti kahest materjalist: pihaosa peenemast linasest
riidest, kuna vöökohast allapoole õmmeldi takune särgialune / särgialus / jätk.
Särgi laiuseks võeti kanga laius. Alla õmmeldi külgedele
väikesed siilud. Pikkuseks ulatus särk poole sääreni. Alaäärde tehti ca ½ cm
laiune palistus – ega riiet raisata polnud.
Särgi pihaosale õlaõmblusi ei tehtud vaid riie murti
kahekordselt kokku, nii et üks pool moodustas esi, teine seljaosa. Õlgadele
kinnitati tikkpistes piklikud, 3 cm laiused õlalapid.
Õlalapp pandi eraldi riidetükkidest, mitte ei pööratud
õögadele kaelaaugust väljalõigatavast riidest. Õhtlasi on teatatud alates
1870ndast aastast, et sel ajal on tehtud naiste särke ka hoopis ilma
õlalappideta, eeskätt just rannikualal.
Kaelaauku on lõigatud naiste särkidele nii, et see tagant
jäi täiesti sirge (s.o lõigati ainult piki õlajoont) ning vaid eest võeti pisut
kaaresse. Kaelaauk lõigati küllaltki lai. Selja tagant, õlalapist õlalapini,
koguti kaelaaugu serv tihedatesse kroogetesse, kroogiti. Ette krookeid ei
pandud, sest eest vähendasid kaelaava avarust kinnise palistused. Nimelt keset
esitükki lõigati pikem või lühem pikiti lõhe. Mõnede teadete järele on see lõhe
ulatunud ligi vööni, enamike objektide andmeil on aga naiste särkide rinnaesise
lõhed olnud lõhemad – kas poolest rinnast saadik või veelgi lühemad. Rinnalõhe
vasempoolse, kinnise alla jääv serv palistati pahemale poole pööratud
palistustega, paremale s.o pealmisele servale õmmeldi aga ca 2-sõrme laiune
eraldi riba, esimene tükk. See riba kinnitati valge linase niidiga tikkpistes,
tikati. M.Huusmann teadis, et see riba olevat kinnitatud mitte kinniseserva
peale, vaid alla, s.o pahemale poolele. Kinnise alaots palistati. Kinnise
parempoolne serv asetati pahempoolse serva peale, moodustades ülekäigu. Kinnise
alaotsa juurde seati üks kuni kaks väikest, vabalt langevat volti.
Mõnikord on aga rinnalõhe ääristatud kitsa, pahemale poole
pööratud palistusega.
Kaelaava serva külge õmmeldi umbes 2 cm laiune kahekordsest
riidest riba – kaelus. See oli väike püstkrae, kuid kraeks seda ei nimetatud.
Särgikaelus kinnitati kas preesiga, paeltega või nööpidega.
Prees olnud väikese siledaservalise võru kujuline, hõbedast,
pealt kirjatud (seega väike vitssõlg).
No comments:
Post a Comment