Saturday, September 29, 2012

Jutt Kuusalu särkidest




Voolmaa, A. 1958. Teatmematerjalid. EA 64, Kuusalu rahvarõivad.
a) Naiserõivastus.


1. Särk
Särk tehti kahest materjalist: pihaosa peenemast linasest riidest, kuna vöökohast allapoole õmmeldi takune särgialune / särgialus / jätk.
Särgi laiuseks võeti kanga laius. Alla õmmeldi külgedele väikesed siilud. Pikkuseks ulatus särk poole sääreni. Alaäärde tehti ca ½ cm laiune palistus – ega riiet raisata polnud.
Särgi pihaosale õlaõmblusi ei tehtud vaid riie murti kahekordselt kokku, nii et üks pool moodustas esi, teine seljaosa. Õlgadele kinnitati tikkpistes piklikud, 3 cm laiused õlalapid.
Õlalapp pandi eraldi riidetükkidest, mitte ei pööratud õögadele kaelaaugust väljalõigatavast riidest. Õhtlasi on teatatud alates 1870ndast aastast, et sel ajal on tehtud naiste särke ka hoopis ilma õlalappideta, eeskätt just rannikualal.
Kaelaauku on lõigatud naiste särkidele nii, et see tagant jäi täiesti sirge (s.o lõigati ainult piki õlajoont) ning vaid eest võeti pisut kaaresse. Kaelaauk lõigati küllaltki lai. Selja tagant, õlalapist õlalapini, koguti kaelaaugu serv tihedatesse kroogetesse, kroogiti. Ette krookeid ei pandud, sest eest vähendasid kaelaava avarust kinnise palistused. Nimelt keset esitükki lõigati pikem või lühem pikiti lõhe. Mõnede teadete järele on see lõhe ulatunud ligi vööni, enamike objektide andmeil on aga naiste särkide rinnaesise lõhed olnud lõhemad – kas poolest rinnast saadik või veelgi lühemad. Rinnalõhe vasempoolse, kinnise alla jääv serv palistati pahemale poole pööratud palistustega, paremale s.o pealmisele servale õmmeldi aga ca 2-sõrme laiune eraldi riba, esimene tükk. See riba kinnitati valge linase niidiga tikkpistes, tikati. M.Huusmann teadis, et see riba olevat kinnitatud mitte kinniseserva peale, vaid alla, s.o pahemale poolele. Kinnise alaots palistati. Kinnise parempoolne serv asetati pahempoolse serva peale, moodustades ülekäigu. Kinnise alaotsa juurde seati üks kuni kaks väikest, vabalt langevat volti.
Mõnikord on aga rinnalõhe ääristatud kitsa, pahemale poole pööratud palistusega.
Kaelaava serva külge õmmeldi umbes 2 cm laiune kahekordsest riidest riba – kaelus. See oli väike püstkrae, kuid kraeks seda ei nimetatud.
Särgikaelus kinnitati kas preesiga, paeltega või nööpidega.
Prees olnud väikese siledaservalise võru kujuline, hõbedast, pealt kirjatud (seega väike vitssõlg).

No comments:

Post a Comment