Metalliringis tegin preesi ja kõrvarõngad. Kõrvarõngastest on kuskil eespool pilt ka, samasugused nagu preesi otstes - punased kivid hõbedast pesas. Jajah, kõrvarõngad tegelikult ei ole Eesti rahvuslikud ehted, aga neid punaseid kive jäi järgi ja mõte oli nii ahvatlev :)
Ehtimise kohta on olemas aasta algul ilmunud Reet Piiri broshüür Helmekeed, veidi on ehete kandmisest juttu Igor Tõnuristi hästi asjalikus raamatus Rahvarõivakandja abiline. Ehete kohta on veel olemas Kaalu Kirme raamat Eesti rahvapärased ehted.
Helmekeed - tegin kaks lükitud keed, valgest korallist ja punastest klaashelmestest. Punased klaashelmed ja preesi punased kivid sobivad hästi Jüri seeliku punasega.
Tegelikult oleksid helmekeed vist pidanud lühemad olema, raamatutes on öeldud, et ülemine keekord oli päris ümber kaela - samas kui pilte vaadata, on nii ja naa.. Ja pigem olid värvilised helmed ikka vaheldumisi, mitte kaks rida ühevärvilisi. Värve võiks ka rohkem olla, tuhmimaid klaashelmeid, seelikutoonides. Ah, neid on lihtne teha, otsin teisi värve juurde ja teeb uued kui vaja läheb :)
Kui ma nüüd loen Tõnuristi raamatust üle, siis tegelikult oleks pidanud särgikaeluse kinnitama vitssõlega ja preesi panema allapoole, ainult Muhus oli silmadega prees kõrgel. No järgmine kord olen targem ja sügisel teen vitssõle ka valmis.
Rahvuslikud ehted võikski vist jagada kolmeks:
1) helmekeed - nendega on suhteliselt lihtne, peamine tegelikult, et liiga masinlikke ja kaasaegseid helmeid ei kasutaks .. India klaashelmed pidid kõige sobivamad olema;
2) sõled-preesid - neid võiks siis 2-3tk olla, kas vitssõlg+prees või vitssõlg+prees+kuhiksõlg;
3) hõbeketid, koos krõllide (õõnsad kaunistustega hõbehelmed) ja kodarrahadega.
Krõlle ja kodarrahasid võib panna ka helmekeede külge. Rasked suured hõbeketid on vast rohkem naiste teema ja praeguse hõbedahinna juures oleks need ikka väga kalliks läinud. Samas tegelikult võiks plaani võtta, krõlle oleks päris huvitav teha :)
Märkuseid Tõnuristi raamatust:
* pidulikud ehted on hõbedast ja need peavad olema puhtad ja särama, muust metallist ehted olid igapäevaste riiete juurde,
* eestlased kõrvarõngaid ei kandnud, rahvariiete juurde sobivad ainult tagasihoidlikud kõrvarõngad,
* suurem sõlg on alati väiksemast allpool,
* silmadega prees oli tavaliselt keskmine ehe, vitssõlest madalam, kuid kuhiksõlest ülalpool,
* Põhja-Eesti käised võib kinnitada vitssõlega või silmadega preesiga madalamalt, jättes kaeluse rohkem lahti, kust jäävad paistma helmekeed,
* värvilisi klaashelmeid võib kanda kõigi rahvariietega, v.a. setu riided - värvus eelistatavalt tumedam punane, pihlakapunane, roheline, sinine, ka valge ja värvitu klaas.
* rahvariiete juurde ei sobi - plekist suveniirmärgid, puidust ja õlgedest ehted, muud ehted,
* müntidega keesid oli 1-5 rida, igas ketis paaritu arv münte 1-9 tk, keskel asetses jõukamatel kodaraga raha(d), müntide "näod" või muud põhimotiivid on kees alati väljapoole.
No comments:
Post a Comment