Rohkem pilte protsessist teha ei jõudnud, aga kirjutan veidi mõned märkused, mis meelde jäid.
Kogu selle särgi tikkimise ja õmblemise tegin puhta omapäi, raamatupiltide alusel, keegi targem üle ei vaadanud. Seega ilmselt mõni rahvariidemeister leiaks 100 ja 1 viga. Aga noh, eks järgmine kord olen targem :) Ja ärge palun seda kõike liiga tõsiselt võtke, kui on paremaid allikaid, kasutage neid. Samas võibolla kogu see jutt on siiski kellelegi abiks.
Tagantjärgi mõtlen, et oleks pidanud võtma mõne teise särgi õmblemise juhendi aluseks, Lõuna-Eestis on analoogseid särke täiesti olemas ju ja kindlasti oleks kuskilt mõne täpse juhendi leidnud ka.
Kurrutamine. Kurrutamine oli huvitav. Ajad varrukaotsa käsitsi lõngasid lugedes krookniidi sisse ja siis teise veel, mõnelõngase vahega. Sikutad niidi parajaks ja sätid nõela abiga ebaühtlased krooked ühtlasteks kurdudeks. Vahe ongi selles, et krooked on suvaline pusa, aga kurrud on ilusti paralleelselt sätitud tihedad voldikesed.
Käisevärvli õmblemine. Tagide juures murra pooleks, lühikesed otsad õmble käsitsi kokku, ma tegin tikkpisterea. Traagelda pikemad servad, murra väline pool veidi rohkem kui vaja oleks, sest sisemine peaks ulatuma paar millimeetrit kaugemale. Seejärel väline pool käise külge - tiki murdeäär väikeste peitpistetega kurdude pealmiste osade külge. Sisemine pool õmble külge ka pealtpoolt - iga kurru põhja üks pisike piste, siis jäävad kurrud kenasti paika.
Kurrutatud varrukaotsad jäid nii ilusad :) Aega nõudis jällegi üllatavalt palju, küll neil esiemadel pidi ikka aega laialt käes olema, täiesti uskumatu.
Õmblemisest ma eriti rääkida ei taha, see ilmselt läks suhteliselt rappa. Küll sai särk veidi kitsam kui oleks võinud olla, krae ei saanud kohe kindlasti mitte õigesti külge ja õlaõmblused jäid ebamugavalt pusasse. Pole elus ühekordset kraed varem teinud, õmblesin lihtsalt külge, nii et õmblus jäi kaela poole - ja siis õmblusvaru peitpistetega allapoole kinni. Ei jäänud ilus ja kraed lahti hoida ei saa. Vähemalt võiks mõne hästi peenikese linase riidega siiski ära kantida. Kuskil raamatus nägin ka sellist varianti, et tikkimata kraeosale pandi sissepoole peenikesest riidest vooder peale ja selle abiga kinnitati puhtalt kaeluse külge.
Pikad õmblused tegin kõik masinaga ja ühekordsed, tegelikult tehakse pesuõmblusega. Lihtsalt ei jõudnud enam nikerdada.
Särgi allaserva õmblesin viimasel sekundil veel puuvillasest pesuriidest alusseeliku, pikkusega veidi üle põlvede.
Varrukavärvlid kinnitasin sõltusega. Võtsin kolm jämedat linast niiti, tõmbasin läbi värvliotsa ja palmitsesin palmikuks, teisele poole samamoodi ja kinnitamiseks sõlmitakse kaks palmikut lihtsalt lipsusõlmega kokku.
Soe soovitus - võta mõni võimalikult kare niit, linasest niidist palmikud jäid ebamugavalt libedaks ja sõlmed kippusid lahti tulema.
No comments:
Post a Comment